Põhjavee kvaliteet

1. Milliste piirkondade joogivees võib olla radionukliidide?

Looduslikke radionukliide leidub nii pinna- kui põhjavees. Piirkondades, mis saavad joogivee pinnaveest ehk Ülemiste järvest (sh Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinn, Kristiine, Haabersti), on looduslike radionukliidide sisaldus väga madal.

Piirkondades, mis kasutavad põhjavett (sh Nõmme, Maardu, Saue, Tiskre, Pillado, Pirita, Merivälja ja Pärnamäe), on looduslike radionukliidide sisaldus kõrgem, ületades kehtestatud väärtusi mõnel pool 2 kuni 4 korda.

2. Milline on lubatud väärtus joogivees radioaktiivsete ainete kohta?

Radioaktiivsete ainete kogus arvestatakse ümber efektiivdoosiks. Tähelepanu väärib teadmine, et efektiivdoos ühe inimese kohta arvestatakse joogivee tarbimisel kuni 2 liitrit päevas ja 730 liitrit aastas. Kui reaalne tarbimine on väiksem, on väiksem ka võimalik saadav kiirgusdoos. Arvesse võetakse ainult sissejoodud kogust, ülejäänu ei oma tähtsust – näiteks duši all käimine ei oma mõju.

Eestis sätestab Sotsiaalministri määrus nr 82 efektiivdoosi indikaatornäitajana 0,1 mSv aastas.

Määruse kohaselt tuleb piirsisalduste ületamise korral hinnata terviseriski ja kui riskianalüüsi tulemusest selgub, et joogivee lubatust kõrgemate näitajate puhul inimese tervisele ohtu ei kaasne, võib seda vett kasutada joogiveena.

3. Miks on valitud joogivee ammutamiseks Kambrium-Vendi põhjaveekogum?

Eestis hakati Kambrium-Vendi põhjaveekihist joogivett laialdasemalt kasutama 1950-ndatel aastatel, kuna see põhjaveekiht on väga hästi kaitstud pindmise reostuse eest (70 meetri paksune kivimitekiht) ja on hea keemilise koostisega. Joogivesi vastas kõikidele tolleaegsetele normidele, sh efektiivdoosi osas, mis oli 10 korda leebem kui praegune indikaatornäitaja.

4. Kas radionukliidid ohustavad minu tervist?

Keskkonnaameti Kiirgusosakonna poolt 2010.a. tehtud riskihindamise järgi on vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Kiirgusohutuse hindamise ning optimeerimise mudelitega tehtud arvestuste kohaselt võib teoreetiliselt haigestuda eluajajooksul vee tarbimisest saadava kõige kõrgema efektiivdoosi korral maksimaalselt 0,7 inimest kogu tarbijate arvust. Samas kui suitsetajatest haigestub eluaja jooksul kopsuvähki üks inimene kaheksast ja liiklusõnnetustes saab Eestis vigastusi kuni 2000 inimest aastas.

Meid ümbritsevas keskkonnas pole kohta, kus radioktiivsus täielikult puuduks. Inimene saab pidevalt kiirgusdoose nii looduslikest (maapinna gammakiirgus, toit, joogivesi, radoon elumajades) kui ka tehislikest allikatest (meditsiinilised protseduurid). Näiteks rindkere ühekordsest röntgenpildistamisest saab inimene sama suure kiirgusdoosi, mis võrdub aasta jooksul joogiveest saada võiva kogusega.

5. Milliseid uuringuid ja analüüse on läbi viidud?

Radioaktiivsusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hindamiseks viis Terviseamet koostöös Kiirguskeskusega 2010.aastal läbi riskianalüüsi Nõmme, Maardu, Saue, Tiskre, Pillado, Pirita, Merivälja ja Pärnamäe Keila puurkaevude joogivees.

Riskihindamise järgi on vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Samas, ettevaatuse mõttes soovitab Terviseamet nendes piirkondades kasutada imikute toidusegude valmistamisel pudelivett.

6. Mida tehakse, et parandada põhjavee kvaliteeti ja vähendada radionukliide?

Võtame joogivee kvaliteedi kontrollimiseks pidevalt proove, mille kvaliteedi näitajatest üle 99% vastavad Euroopa Liidus kehtestatud normidele. Oleme paigaldanud põhjavee kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks kõikidesse kasutuses olevatesse pumplatesse puhastusfiltrid.

Kasutame põhjaveest joogivee saamiseks ordoviitsium-kambrium ning kambrium-vendi põhjaveekihte, st erinevad puurkaevud võivad olla erinevatest veekihtidest. Ordoviitsium-kambriumi kihist saadava põhjavee radionukliidide efektiivdoos on EL soovituslike normide piires, probleemsem on kambrium-vendi kihist saadav efektiivdoos. Kuna tegemist on piiratud ressursiga, siis segame efektiivdoosi alandamiseks mõlemast kihist saadavat vett omavahel. Kahjuks ei ole ordoviitsium-kambrium põhjaveekihis veeressurssi piisavalt selleks, et varustada põhjaveepiirkondade elanikke vaid sellest kihist saadava põhjaveega või et alandada kogu kambrium-vendi kihist kasutatava vee efektiivdoosi soovitusliku normini.

7. Kust saada rohkem informatsiooni?