Iseteenindus

self-service-link-est

UUDISED

Seoses veeavarii kõrvaldamisega Randla 15 juures on liikluskorraldus piirkonnas muudetud.

Bussid 3, 40 ja 48 on suunatud ümber ja sõidavad avarii kõrvaldamiseni Madala, Pelguranna ja Kari tänavate kaudu. Alternatiivset trajektoori palutakse kasutada ka autojuhtidel.

Tallinna Vesi palub ebamugavuste pärast vabandust.

2017. aasta esimesel poolaastal oli Tallinna Vee müügitulu 28,51 miljonit eurot, mis on 1,2% vähem kui eelnenud aasta samal perioodil. Müügitulude kahanemine oli seotud peamiselt tütarettevõtte Watercom müügimahtude languse ja sademevee ärajuhtimise tulude vähenemisega.

Samal ajal suurenesid vee- ja reoveeteenuse mahud, tänu millele ulatus ettevõtte puhaskasum 10,62 miljoni euroni, mis on 65,7% rohkem kui 2016. aasta esimesel poolaastal. Tallinna Vee ärikasum oli 2017. aasta esimeses poolaastas 13,67 miljonit eurot.

Vee- ja reoveeteenuse müügist saadud tulu ulatus esimesel poolaastal 25,59 miljoni euroni, mis on 0,49 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Seevastu sademevee kogumise ja puhastamisega seotud tulud vähenesid võrreldes eelnenud aasta kuue esimese kuuga 15,5%.

Lisaks vee- ja reoveeteenuse mahtude suurenemisele mõjutasid puhaskasumit ka väiksemad tariifivaidlusega seotud kulud ja SWAP lepingute ümberhindlusega seotud kulud. Samuti vähenes dividendidega seotud tulumaks. Esimeses kvartalis otsustas Tallinna Vesi maksta esialgu dividendid välja osaliselt ja lükata teist väljamakset puudutav otsus edasi perioodi, mil on langetatud ettevõtte jaoks olulised kohtuotsused.

AS-il Tallinna Vesi on jätkuvalt käimas kaks väga olulist kohtuvaidlust teenuslepingu ja tariifide osas nii kohalikul, kui ka rahvusvahelisel tasandil. Juuni lõpus teatas Riigikohus otsusest võtta menetlusse Tallinna Vee kassatsioonikaebus tariifivaidluses Konkurentsiametiga.

Eliis Vennik
Kommunikatsioonijuht
Tallinna Vesi
(+372) 626 2275
Eliis.vennik@tvesi.ee

Tallinna Vee 2017. aasta esimese poolaasta tootmistulemused on stabiilselt head. Positiivset tendentsi näitavad nii joogivee kvaliteedi, heitvee kui ka klienditeenindusega seotud indikaatorid.

Tagame püsivalt hea kvaliteediga joogivee

2017. aasta esimesel poolaastal püsis joogivee kvaliteet kõrgel tasemel. Esimese poolaasta jooksul võtsime tarbijate kraanidest kokku 1 482 veeproovi ja tegime 12 680 analüüsi.

Nii nagu ka eelmisel aastal, vastasid nõuetele praktiliselt kõik proovid – 99,93%. See tähendab, et kõigist võetud proovidest ületas piirväärtusi vaid üks veeproov. Reageerime sellistele leidudele alati koheselt ja viime läbi torustike hoolduse, et täita järjekindlalt oma missioonist tulenevat lubadust luua puhta veega parem elu.

Kõik veekvaliteedi analüüside tulemused on avalikud meie kodulehel.

Elanike usaldus joogivee vastu on tänu püsivalt kõrgele kvaliteedile samuti aina tõusnud. Selleks, et säästa keskkonda, õhutame elanikke eelistama pudeliveele kraanivett nii kodus kui ka toitlustuskohtades. Pealinna restoranide seas läbi viidud telefoniküsitluse tulemused olid aga eriti rõõmustavad – praktiliselt kõik küsitletud toitlustuskohad serveerivad külastajatele kraanivett.

Rahulolevad kliendid

Tarbijate jaoks on tähtis eelkõige see, et neile oleks alati tagatud toimiv vee- ja heitveeteenus. Tänu järjepidevale tööle torustike rekonstrueerimisel ja hooldamisel ning vee- ja heitveepuhastusprotsesside täiustamisel, on nii ummistuste kui avariide hulk aina vähenenud. Rekordiliselt madalale on langenud ka veekadu jaotusvõrgus, teises kvartalis oli vaid 12,94%.

Kliendi jaoks kõige tuntavam näitaja on veekatkestuse kestvus, mida oleme suutnud võrreldes aastataguse ajaga veelgi lühendada. 2017. aasta esimesel poolaastal oli keskmine katkestuse kestvus 3 tundi ja 15 minutit.

Üha paranevaid tootmistulemusi peegeldab ka meie klientide tagasiside. Rahulolu vee- ja kanalisatsiooniteenusega on väga kõrge. Kirjalikke kaebusi laekus esimesel poolaastal 17, vähenenud on ka veesurve teemaliste kliendikontaktide arv. Suutsime sajaprotsendiliselt täita oma klientidele antud lubadust vastata kirjalikele kontaktidele kahe tööpäeva jooksul või kiiremini. Kuigi avariid on ettenägematud, suutsime ka planeerimata katkestustest teavitada kõiki kliente vähemalt tund aega enne nende toimumist.

Selleks, et muuta igapäevased toimingud veelgi mugavamaks, oleme loonud ka mobiilirakenduse, mis võimaldab teatada veenäitu ja vaadata oma tarbimisajalugu veelgi mugavamalt kui seni. Tulevikus on meil kavas iseteeninduskanalite arendamist veelgi jätkata.

Klientide rahulolu aitab Tallinna Veel regulaarselt mõõta uuringufirma Kantar Emor. Esimesel poolaastal jõudsime kliendi rahulolu indeksis 4,2 punktini, mis on taas väga hea tulemus.

Hoolime elukeskkonnast

Keskkonnanõuete osas Tallinna Vesi järeleandmisi ei tee. Käesoleva aasta esimesel poolaastal täitsime sajaprotsendiliselt reovee puhastamisele seatud kvaliteedinõuded. Heitvee kvaliteet on Läänemere vee puhtuse seisukohalt väga oluline küsimus, mistõttu otsime pidevalt võimalusi puhastusprotsessi täiustamiseks.

Meile on oluline, et panustaksime põhitegevuse kõrvalt ka elukeskkonna meeldivamaks muutmisesse. Just seetõttu avasime suveperioodiks mitmes Tallinna paigas avalikud joogiveekraanid. Tänaseks on avamise ootel ka täiesti uus veevõtukoht Ülemiste kergliiklustee ääres. Samuti oleme pannud õla alla ka kohaliku kogukonna jaoks oluliste sündmuste õnnestumisesse, varustades värske joogiveega näiteks laulu- ja tantsupeolisi ning tervisespordiüritustest osavõtjaid.

Traditsiooniliselt viisime Paljassaare reoveepuhastusjaamas läbi avatud uste päeva, mille käigus tutvustasime oma tootmisprotsesse kokku pea kahesajale osalejale. Septembrikuus ootame huvilisi aga külla Ülemiste veepuhastusjaama.

Tegevusnäitajad 2017. aasta esimesel poolaastal:

Joogivesi Ühik 2017 I poolaasta 2016 I poolaasta
Tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovide vastavus nõuetele % 99.93% 99.93%
Veekadu jaotusvõrgus % 13.33% 16.22%
Keskmine veekatkestuse kestvus kinnistu kohta tundides h 3.25 3.54
Reovesi
Kanalisatsioonitorustike ummistuste arv Arv 393 367
Kanalisatsioonitorustike purunemiste arv Arv 72 52
Reovee puhastamise vastavus keskkonnanõuetele % 100.0% 100.0%
Klienditeenindus
Kirjalike kaebuste arv Arv 17 21
Kliendikontaktide arv vee kvaliteedi teemal Arv 70 48
Kliendikontaktide arv veesurve teemal Arv 146 157
Kliendikontaktide arv ummistuste ja sademevee ära juhtimise kohta Arv 539 569
Kirjalike kontaktidele vastamine vähemalt 2 tööpäeva jooksul % 100.0% 99.1%
Lubaduste mittetäitmise arv Arv 3 2
Planeerimata veekatkestustest teavitamine vähemalt 1 tund enne katkestust % 100.0% 97.9%

Tallinna Vesi kutsub aktsionäre, investoreid, analüütikuid ja teisi huvilisi osalema ettevõtte teise kvartali majandustulemusi tutvustaval veebiseminaril 28. juulil 2017 kell 11.00. Veebiseminar toimub inglise keeles.

Tulemusi tutvustavad juhatuse esimees Karl Heino Brookes ning finantsdirektor Riina Käi. Küsimusele vastavad juhatuse esimees ja finantsdirektor pärast presentatsiooni. Kuna veebiseminari aeg on piiratud, soovitame küsimused saata enne veebiseminari toimumist, hiljemalt 27. juuli 2017 südaööks e-kirja teel: eliis.vennik@tvesi.ee.

Kuidas veebiseminaril osaleda?

Veebiseminaril osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 28. juulil kell 10.00, aadressil: https://attendee.gotowebinar.com/register/2139785251675677185. Teile saadetakse link veebiseminarile ning juhised keskkonna kasutamiseks. Kui osalete veebiseminaril esimest korda, palutakse alla laadida vajalik rakendus. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser, mis võimaldab veebiseminari kuulata. Tehnilistel põhjustel on veebiseminaril võimalik osaleda vaid 90 registreerunud osalejal, registreerumise järjekorra alusel.

Osalejatele saadetakse üks tund enne veebiseminari algust meeldetuletuseks e-kiri. Veebiseminar lindistatakse ning avalikustatakse nii ettevõtte kodulehel kui ka Nasdaq Balti youtube.com kontol.

Mis on veebiseminar?

Veebiseminar on virtuaalne konverents, mille käigus on ettevõtte esindajatel võimalus ettevõtte ning selle tulemuste kohta infot jagada. Veebiseminar võimaldab vahetut suhtlust ning annab võimaluse küsida küsimusi otse ettevõtte juhtkonnalt.

Tallinna Vee telefoniküsitluse tulemused näitasid, et pea kõik pealinna söögikohad pakuvad külastajatele soovi korral ka kraanivett. Veidi alla 90% küsitluses osalenud toitlustuskohtadest pakuvad kraanivett joogiks tasuta. Juunis läbiviidud telefoniküsitluses osales kuuskümmend Tallinna kohvikut ja restorani.  

Tallinna Vee kommunikatsioonijuhi Eliis Venniku sõnul on see tulemus positiivselt üllatav, kuna veidi varem läbiviidud tarbijauuring näitas, et kraanivee pakkumine ei ole tarbijate hinnangul veel nii laialt levinud. „Kliendid on kraanivee küsimisel muutunud üha julgemaks ja meie telefoniküsitlus kinnitas, et suur osa kohvikutest ja restoranidest pakuvad seda oma külastajatele rõõmuga. Tänaseks on juba erandiks toitlustuskohad, kus kraanivett üldse ei pakuta,“ rääkis Vennik.

Enamasti on kraanivesi Venniku sõnul kättesaadav tasuta, ent mõnel juhul põhjendasid toitlustuskohad joogivee eest raha küsimist sellega, et kraanivett serveeritakse erinevate lisanditega nagu sidrun, marjad, piparmünt ja jää. „Igal juhul teeb meile rõõmu, et nii söögikohad kui nende kliendid eelistavad pudeliveele keskkonnasõbralikumat alternatiivi,“ lisas Vennik. Infot kraanivett pakkuvate toitlustuskohtade osas leiab veebilehelt www.vesikraanist.ee. Lehele on oodatud nii söögikohtade kui ka nende külastajate soovitused. 

Selle aasta kevadel viis Tallinna Vesi läbi küsitluse ka toitlustuskohtade külastajate seas. Online-uuringu tulemustest ilmnes, et 70% küsitletutest eelistab söögikohas pudeliveele kraanivett. Enam kui 1200 osalejaga veebiküsitluse tulemused näitasid, et kuigi tarbijad eelistavad kraanivett, ei ole selle pakkumine söögikohtades siiski veel laialt levinud. Pea poolte toitlustuskohtade külastajate hinnangul ei ole kraanivesi restoranides ja kohvikutes kättesaadav. Uuringust selgus, et söögikohtades, kus kraanivett pakutakse, on see külastajate kogemuse põhjal enamjaolt tasuta (55%). 

Tallinna Vesi on ka varasemate kampaaniate raames populariseerinud kraanivee tarbimist ning kraanivee joojate arv on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2011 aastal tarbis 48% tallinlastest joogiks kraanivett, siis 2016. aastal oli see näitaja juba 80%. Kraanivee tarbimise suurendamiseks on oluline panus ka söögikohtadel.

Tallinna Vee kliendid saavad nüüdsest teatada veenäitu ja vaadata oma tarbimisajalugu ka mobiilirakendusest. Rakendus on mõeldud kasutamiseks nii era- kui ka äriklientidele, et muuta igapäevased toimingud kiireks ja mugavaks.

Tallinna Vee klienditeeninduse juhi Sirje Spiegelbergi sõnul on mobiilirakenduse eesmärk suunata üha enam kliente iseteeninduslikesse kanalitesse. „Enamasti on meie klientidele oluline just näidu teatamine, mida on nüüdsest võimalik teha ka mobiilis. Tulevikus on meil kindlasti kavas rakendust veelgi edasi arendada ja lisada sinna kliendile kasulikke funktsioone,“ sõnas Spiegelberg.

Spiegelberg lisas, et iseteenindusliku lähenemise poole on teel kõik teenusettevõtted. „Iseteenindus on mugav nii kliendile kui ettevõttele. Erinevalt näiteks füüsilisest kontorist, millel on kindlad avamisajad ja kuhu kohale minek võtab aega, saab e-kanaleid kasutada kellaajast ja nädalapäevast sõltumatult,“ rääkis ta. „Loodetavasti jõuame juba lähiaastatel selleni, et iseteeninduskanaleid eelistab kasutada enamus meie klientidest,“ lisas Spiegelberg. Rakenduse kaudu saavad veenäitu teatada kõik Tallinna Vee lepingulised kliendid või volitatud esindajad.

Rakenduse kasutamiseks tuleb laadida alla „Tallinna Vesi iseteenindus“ ja see toimib nii AndroidiMicrostofti kui ka Apple platvormidel. Rakendusse on võimalik sisse logida kas iseteenindusest saadud parooli või mobiil-ID abil. Tagasiside rakenduse osas on teretulnud kas rakenduste veebipoe või mailiaadressi sertifikaadihaldur@tvesi.ee kaudu.

20. juunil 2017 otsustas Riigikohus võtta menetlusse veebruaris 2017 ASi Tallinna Vesi poolt esitatud kassatsioonkaebuse. Menetlusse võtmine tähendab, et vaidlus ASi Tallinna Vesi ja Konkurentsiameti vahel jätkub kõrgeima astme kohtus.

Käesoleva aasta veebruaris esitas AS Tallinna Vesi Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2017 otsuse osas, millega Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata ettevõtte kaebuse AS Tallinna Vesi ja Konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses. Riigikohtu otsus võtta kassatsioonkaebus menetlusse tähendab, et vaidlus ei ole lõplikku lahendit leidnud.

Tariifivaidluse lõpliku lahenduse leidmiseni kehtib õiguskaitse, mille Eesti kohtud määrasid Konkurentsiameti ettekirjutuse osas tariifide langetamiseks. Samuti on lõpliku lahenduse leidmiseni peatatud kahjunõude menetlemine, mille ettevõte esitas Tallinna Halduskohtule Konkurentsiameti vastu 2. mail 2014, vältimaks rahalise nõudeõiguse aegumist.

Tariifivaidluse taust:

Konkurentsiamet on alates 2011. aasta maist keeldunud rahuldamast AS Tallinna Vesi poolt esitatud vee- ja reoveeteenuse hinnataotlusi. 2011. aasta oktoobris tegi Konkurentsiamet AS-ile Tallinna Vesi ettekirjutuse tariifide vähendamiseks. Konkurentsiamet ei ole oma seisukohta muutnud hoolimata sellest, et Eesti kohtud on tunnistanud AS-i Tallinna Vesi ja Tallinna Linna vahel 2001. aastal sõlmitud teenuslepingu tariife puudutava osa halduslepinguks.

AS Tallinna Vesi on seisukohal, et halduslepingut peab riik haldusmenetluse seaduse alusel järgima kuni lepingu muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

Tallinna Halduskohus jättis ettevõtte kaebuse 05. juuni 2015 otsusega (põhjendatud otsus tehti 12. oktoobril 2015) rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis ettevõtte kaebuse 26. jaanuari 2017 otsusega samuti rahuldamata. AS Tallinna Vesi ei nõustunud Tallinna Halduskohtu ega Tallinna Ringkonnakohtu otsustega, kuna AS Tallinna Vesi hinnangul on kohtud hinnanud tõendeid ja kohaldanud õigust ebaõigesti.

Paralleelselt ning eraldiseisvana kohalikust kohtuvaidlusest on käimas rahvusvaheline vahekohtumenetlus. Rahvusvahelise vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris ning otsust on oodata 2017. aastal. Vahekohtumenetlusega seotud korraldused ja otsused, välja arvatud konfidentsiaalseks tunnistatud dokumendid on kättesaadavad Rahvusvahelise Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuse (International Centre for the Settlement of Investment Disputes) kodulehelt.

Kanalisatsiooni kaudu Tallinna Vee Paljassaare reoveepuhastusjaamas veest eemaldatud jäätmete kogus oli tänavu esimeses kvartalis pea 40% suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Prügi viskamine tualettpotti võib kaasa tuua tõsise kanalisatsiooniummistuse, mis võib halvemal juhul viia keskkonnareostuseni.

Paljassaare reoveepuhastusjaama juhi Tiina Kärneri sõnul on tendents murettekitav ja viitab vajadusele tarbijaid sel teemal jätkuvalt harida. „Tualettpotti kasutatakse üha enam prügikastina. Peale selle, et see muudab kokkuvõttes reovee puhastamise keerukamaks, toob see kaasa majapidamises tõsiseid ummistusi, mille kõrvaldamiseks ei piisa enam ka valamupumbast. Me ei väsi kordamast, et toidujäätmete ja hügieenitarvete õige koht ei ole kanalisatsioonis,“ rõhutas ettevõtte esindaja. Samuti tuletas ta meelde, et tualettpotti ei tohiks visata ka kätekuivatuspabereid, sest erinevalt tualettpaberist ei lagune need nii kergelt.

Igal aastal satub reoveepuhastusjaama orienteeruvalt 600 tonni jäätmeid, mis tuleb puhastusprotsessi käigus veest eemaldada. Ainuüksi käesoleva aasta esimeses kvartalis võeti veest välja 250 tonni prügi. Osa jäätmetest settib kanalisatsioonitorustiku põhja ega jõua isegi reoveepuhastusjaama.

Toidujäätmed tuleks võimalusel visata biolagunevatele jäätmetele mõeldud prügikasti või kasutada kompostiks. Selle võimaluse puudumisel tuleks toidujäätmed visata segaolmeprügi hulka. Torustikku sattudes moodustub rasvast paks kiht, millesse hakkab ajapikku kinni jääma kõik muu, millel kanalisatsiooni asja ei tohiks olla.

WC-potti ei tohiks visata vatitikke, hügieenisidemeid, meigieemalduspatju, mähkmeid, tampoone, kilekotte, kommipabereid, pakendeid, plastikesemeid, juuksekarvu, kondoome, ravimeid, luid, rasva, kohvipaksu, muid toidujäätmeid, majapidamispaberit, närimiskummi, klaasikilde, tuletikke, žiletiteri, mänguasju, vanu kemikaale, kassiliiva ega muud sellist.

Kanalisatsiooniummistuse kõrvaldamisel võib mõnel juhul võib abi saada valamupumbast. Torusiili ja teisi keemilisi ummistuste kõrvaldajaid ettevõte kasutada ei soovita, sest esiteks pole neist enamasti tekkinud ummistuse likvideerimisel suurt kasu ning teiseks kulutavad kontsentreeritud vahendid pikas perspektiivis torude tihendeid.

Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatakse Tallinna ja ümberkaudsete valdade reo- ja sademeveed. Puhastus kestab ligikaudu ööpäev ehk 24 tundi – alates hetkest, mil reostunud vesi jaama jõuab kuni hetkeni, mil puhas vesi merre juhitakse. See protsess annab märkimisväärse panuse puhtama Läänemere keskkonna loomiseks. Paljassaare reoveepuhastusjaam puhastab keskmiselt 120 000 m3 reovett ööpäevas.

 

Täna hommikul avati Mere puiesteel taas liiklusele kaks linnahalli poole suunduvat sõidurida.

Piirkonnas oli liikluskorraldus alates neljapäeva lõunast ajutiselt muudetud seoses veeavarii kõrvaldamisega.

Tallinna Vesi palub tekkinud ebamugavuste pärast vabandust.

Veeavarii tõttu on Mere puiestee 8 juures suletud kaks Linnahalli poole suunduvat sõidurida. Liiklusele jääb sel suunal avatuks üks sõidurida.

Avarii likvideerimine võib kesta orienteeruvalt laupäeva lõunani. Tallinna Vesi palub ebamugavuste pärast vabandust.

 

12345...102030...