Iseteenindus

self-service-link-est

UUDISED

20. juunil 2017 otsustas Riigikohus võtta menetlusse veebruaris 2017 ASi Tallinna Vesi poolt esitatud kassatsioonkaebuse. Menetlusse võtmine tähendab, et vaidlus ASi Tallinna Vesi ja Konkurentsiameti vahel jätkub kõrgeima astme kohtus.

Käesoleva aasta veebruaris esitas AS Tallinna Vesi Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2017 otsuse osas, millega Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata ettevõtte kaebuse AS Tallinna Vesi ja Konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses. Riigikohtu otsus võtta kassatsioonkaebus menetlusse tähendab, et vaidlus ei ole lõplikku lahendit leidnud.

Tariifivaidluse lõpliku lahenduse leidmiseni kehtib õiguskaitse, mille Eesti kohtud määrasid Konkurentsiameti ettekirjutuse osas tariifide langetamiseks. Samuti on lõpliku lahenduse leidmiseni peatatud kahjunõude menetlemine, mille ettevõte esitas Tallinna Halduskohtule Konkurentsiameti vastu 2. mail 2014, vältimaks rahalise nõudeõiguse aegumist.

Tariifivaidluse taust:

Konkurentsiamet on alates 2011. aasta maist keeldunud rahuldamast AS Tallinna Vesi poolt esitatud vee- ja reoveeteenuse hinnataotlusi. 2011. aasta oktoobris tegi Konkurentsiamet AS-ile Tallinna Vesi ettekirjutuse tariifide vähendamiseks. Konkurentsiamet ei ole oma seisukohta muutnud hoolimata sellest, et Eesti kohtud on tunnistanud AS-i Tallinna Vesi ja Tallinna Linna vahel 2001. aastal sõlmitud teenuslepingu tariife puudutava osa halduslepinguks.

AS Tallinna Vesi on seisukohal, et halduslepingut peab riik haldusmenetluse seaduse alusel järgima kuni lepingu muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

Tallinna Halduskohus jättis ettevõtte kaebuse 05. juuni 2015 otsusega (põhjendatud otsus tehti 12. oktoobril 2015) rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis ettevõtte kaebuse 26. jaanuari 2017 otsusega samuti rahuldamata. AS Tallinna Vesi ei nõustunud Tallinna Halduskohtu ega Tallinna Ringkonnakohtu otsustega, kuna AS Tallinna Vesi hinnangul on kohtud hinnanud tõendeid ja kohaldanud õigust ebaõigesti.

Paralleelselt ning eraldiseisvana kohalikust kohtuvaidlusest on käimas rahvusvaheline vahekohtumenetlus. Rahvusvahelise vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris ning otsust on oodata 2017. aastal. Vahekohtumenetlusega seotud korraldused ja otsused, välja arvatud konfidentsiaalseks tunnistatud dokumendid on kättesaadavad Rahvusvahelise Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuse (International Centre for the Settlement of Investment Disputes) kodulehelt.

Kanalisatsiooni kaudu Tallinna Vee Paljassaare reoveepuhastusjaamas veest eemaldatud jäätmete kogus oli tänavu esimeses kvartalis pea 40% suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Prügi viskamine tualettpotti võib kaasa tuua tõsise kanalisatsiooniummistuse, mis võib halvemal juhul viia keskkonnareostuseni.

Paljassaare reoveepuhastusjaama juhi Tiina Kärneri sõnul on tendents murettekitav ja viitab vajadusele tarbijaid sel teemal jätkuvalt harida. „Tualettpotti kasutatakse üha enam prügikastina. Peale selle, et see muudab kokkuvõttes reovee puhastamise keerukamaks, toob see kaasa majapidamises tõsiseid ummistusi, mille kõrvaldamiseks ei piisa enam ka valamupumbast. Me ei väsi kordamast, et toidujäätmete ja hügieenitarvete õige koht ei ole kanalisatsioonis,“ rõhutas ettevõtte esindaja. Samuti tuletas ta meelde, et tualettpotti ei tohiks visata ka kätekuivatuspabereid, sest erinevalt tualettpaberist ei lagune need nii kergelt. 

Igal aastal satub reoveepuhastusjaama orienteeruvalt 600 tonni jäätmeid, mis tuleb puhastusprotsessi käigus veest eemaldada. Ainuüksi käesoleva aasta esimeses kvartalis võeti veest välja 250 tonni prügi. Osa jäätmetest settib kanalisatsioonitorustiku põhja ega jõua isegi reoveepuhastusjaama.

Toidujäätmed tuleks võimalusel visata biolagunevatele jäätmetele mõeldud prügikasti või kasutada kompostiks. Selle võimaluse puudumisel tuleks toidujäätmed visata segaolmeprügi hulka. Torustikku sattudes moodustub rasvast paks kiht, millesse hakkab ajapikku kinni jääma kõik muu, millel kanalisatsiooni asja ei tohiks olla. 

WC-potti ei tohiks visata vatitikke, hügieenisidemeid, meigieemalduspatju, mähkmeid, tampoone, kilekotte, kommipabereid, pakendeid, plastikesemeid, juuksekarvu, kondoome, ravimeid, luid, rasva, kohvipaksu, muid toidujäätmeid, majapidamispaberit, närimiskummi, klaasikilde, tuletikke, žiletiteri, mänguasju, vanu kemikaale, kassiliiva ega muud sellist.

Kanalisatsiooniummistuse kõrvaldamisel võib mõnel juhul võib abi saada valamupumbast. Torusiili ja teisi keemilisi ummistuste kõrvaldajaid ettevõte kasutada ei soovita, sest esiteks pole neist enamasti tekkinud ummistuse likvideerimisel suurt kasu ning teiseks kulutavad kontsentreeritud vahendid pikas perspektiivis torude tihendeid.

Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatakse Tallinna ja ümberkaudsete valdade reo- ja sademeveed. Puhastus kestab ligikaudu ööpäev ehk 24 tundi – alates hetkest, mil reostunud vesi jaama jõuab kuni hetkeni, mil puhas vesi merre juhitakse. See protsess annab märkimisväärse panuse puhtama Läänemere keskkonna loomiseks. Paljassaare reoveepuhastusjaam puhastab keskmiselt 120 000 m3 reovett ööpäevas.

 

 

Täna hommikul avati Mere puiesteel taas liiklusele kaks linnahalli poole suunduvat sõidurida.

Piirkonnas oli liikluskorraldus alates neljapäeva lõunast ajutiselt muudetud seoses veeavarii kõrvaldamisega.

Tallinna Vesi palub tekkinud ebamugavuste pärast vabandust.

Veeavarii tõttu on Mere puiestee 8 juures suletud kaks Linnahalli poole suunduvat sõidurida. Liiklusele jääb sel suunal avatuks üks sõidurida.

Avarii likvideerimine võib kesta orienteeruvalt laupäeva lõunani. Tallinna Vesi palub ebamugavuste pärast vabandust.

 

Tallinna Vee poolt läbiviidud küsitlusest ilmnes, et 70% elanikest eelistab söögikohas pudeliveele kraanivett. Sealjuures leiab 92% uuringus osalenutest, et kraanivett tuleks pakkuda tasuta. 

Juuni alguses läbi viidud enam kui 1200 osalejaga veebiküsitluse tulemused näitasid, et kuigi tarbijad eelistavad kraanivett, ei ole selle pakkumine söögikohtades siiski veel laialt levinud. Pea poolte toitlustuskohtade külastajate hinnangul ei ole kraanivesi restoranides ja kohvikutes kättesaadav. Uuringust selgus, et söögikohtades, kus kraanivett pakutakse, on see külastajate kogemuse põhjal enamjaolt tasuta (55%).

Tallinna Vee kommunikatsioonijuhi Eliis Venniku sõnul toodi välja mitmeid põhjuseid, miks söögikohad peaksid kraanivett pakkuma. “Kõige enam toodi välja kraanivee keskkonnasõbralikkust, soodsat hinda ja head kvaliteeti. Samuti ka tervislikkust, kuna kraanivesi on värskem ja ei sisalda lisaaineid. Lisaks mainiti, et kraanivee pakkumine jätab söögikohast meeldiva mulje, eriti kui vett pakutakse tasuta. Mitmed vastanud ei näinud põhjust maksta kallima pudelivee eest,“ tutvustas Vennik küsitluse tulemusi.

„Meile teeb rõõmu, et nii elanike kui ka toitlustuskohtade keskkonnateadlikkus on aasta-aastalt suurenenud. Tundub, et kraanivee küsimise ees ei tunta enam valehäbi ja ka toitlustuskohad ise on üha altimad pudelivee asemel kraanivett pakkuma,“ rääkis Vennik.

Kraanivett pakkuvate söögikohtade tunnustamiseks ja klientidele info pakkumiseks on Tallinna Vesi loonud veebilehe www.vesikraanist.ee. „Ootame lehel nii klientide kui ka toitlustuskohtade endi soovitusi, et saaksime nimekirja pidevalt täiendada,“ lisas Vennik.

Tallinna Vesi viis juuni alguses läbi online uuringu, milles osales enam kui 1200 vastajat. Küsitluse eesmärk oli saada söögikohtade külastajatelt ülevaade, kas kraanivee pakkumist toitlustuskohtades peetakse oluliseks, milline on kraanivee kättesaadavus ja kas seda pakutakse tasuta. Enamik küsitlusele vastanutest olid naised vanuses 16-35.

Tallinna Vesi on ka varasemate kampaaniate raames populariseerinud kraanivee tarbimist ning kraanivee joojate arv on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2011 aastal tarbis 48% tallinlastest joogiks kraanivett, siis 2016. aastal oli see näitaja juba 80%. Samas on kraanivee tarbimise suurendamiseks on oluline panus ka söögikohtadel.

Tallinna Vesi lõpetas koostöös Saue linnavalitsusega Tule 6a asuva joogiveepumpla rekonstrueerimise. Sellega paraneb märgatavalt linna veevarustus.

Tule 6a asuva joogiveepumpla rekonstrueerimise käigus asendati senine veemahuti tänapäevasega. Uus mahuti võimaldab tagada vajaliku veereservi ja eraldada joogiveest põhjavees olevad gaasid, et need tarbijaid ei häiriks. Pumpla ümbrus korrastati ja muudeti linlastele ohutuks.

Tallinna Vee tootmisdirektori Aleksandr Timofejevi sõnul võimaldas uue mahuti rajamine mõnda aega kasutuna seisnud pumpla taas linnaelanike hüvanguks tööle panna. „Tegu on linnaelanike veevarustuse kvaliteedi ja katkematuse seisukohalt olulise investeeringuga. Täname Saue linna meeldiva koostöö eest ja jätkame ka edaspidi ühiselt pingutamist piirkonna veevarustuse arendamiseks,“ rääkis Timofejev.

Timofejevi sõnul piisab Saue veevarustuse tagamiseks küll ka vaid kahest pumplast, ent täiendava reservvõimsuse omamine võimaldab ennetada probleeme ja annab linnaelanikele täiendava kindluse. „Joogivee kvaliteet Saue linnas on väga hea. Julgustan linnaelanikke eelistama joogiveena just kraanivett,“ lisas ta.

Ka Saue linnapea Harry Pajundi sõnul on investeering tähtis. „Saue linna ja kiirelt areneva lähiümbruse joogiveega varustamise seisukohalt on tegemist väga olulise investeeringuga. Ka kadusid linnapildist ajast ja arust maapealne ning maa-alune mahuti, mille asemel on nüüd tärkav muruplats.“

Saue linna varustavad joogiveega kolm põhjaveepumplat. Lisaks Tule 6a pumplale asuvad joogiveepumplad ka aadressil Tammetõru 4c ja Segu 11.

AKTSIASELTSI TALLINNA VESI (edaspidi ka „Selts”) üldkoosolek toimus neljapäeval, 1. juunil 2017 kell 9.00-9.45 hotelli Tallink Spa&Conference Hotel konverentsiruumis „Galaxy“. Seltsi 20. miljonist häälest oli koosolekul esindatud 14 719 829 häält, s.o. 73,6% kõigist häältest.

KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PÄEVAKORD:

 

  1.  2016. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

OTSUS: Kinnitada 2016.a. majandusaasta aruanne 14 712 079 poolthäälega ( s.o. 99,95% koosolekul esindatud häältest)

  1. Kasumi jaotamine

OTSUS: Kinnitada 14 714 749 poolthäälega (s.o 99,97% koosolekul esindatud häältest) kasumi jaotamise ettepanek.

Seltsi 2016. aasta majandusaasta puhaskasumi suuruseks on 18 390 000 (kaheksateist miljonit kolmsada üheksakümmend tuhat) eurot. Jaotada dividendidena 10 800 600 (kümme miljonit kaheksasada tuhat kuussada) eurot AS-i Tallinna Vesi 31.12.2016 seisuga kogunenud 51 384 000 (viiekümne ühe miljoni kolmesaja kaheksakümne nelja tuhande) eurosest jaotamata kasumist, sh 2016. aasta 18 390 000 (kaheksateist miljoni kolmesaja üheksakümne tuhande) eurosest puhaskasumist, millest A-aktsia omanikele makstakse dividende 0,54 (null koma viiskümmend neli) eurot aktsia kohta ja B-aktsia omanikule 600 (kuussada) eurot aktsia kohta. Jätta ülejäänud eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata. Mitte teha puhaskasumist eraldisi reservkapitali.

Maksta dividendid aktsionäridele välja 26. juunil 2017 ja fikseerida dividendiõiguslike väärtpaberiomanike nimekiri 16. juunil 2017 kella 23.59 seisu alusel.

  1. Hr. Mart Mägi AS-i Tallinna Vesi nõukogust tagasi kutsumine

OTSUS: kinnitada 14 683 636 poolthäälega (s.o 99,75% koosolekul esindatud häältest) otsus kutsuda AS-i Tallinna Vesi nõukogust tagasi hr. Mart Mägi.

  1. Nõukogu liikme volituste pikendamine ja uue nõukogu liikme valimine

OTSUS 1: 14 681 946 poolthäälega (s.o 99,74% koosolekul esindatud häältest) pikendada hr. Allar Jõks’i AS-i Tallinna Vesi nõukogu liikme ametiaega tagasiulatuvalt alates tema volituste lõppemisest 29.05.2017 ning edasiulatuvalt uueks põhikirjajärgseks ametiajaks alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

OTSUS 2: 14 582 564 poolthäälega (s.o 99,07% koosolekul esindatud häältest) valida hr. Priit Rohumaa AS-i Tallinna Vesi nõukogu liikmeks alates 01.06.2017.a.

  1. Audiitori valimine

OTSUS: 14 682 736 poolthäälega (s.o 99,75% koosolekul esindatud häältest) nimetada Seltsi 2017. majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers ning juhtivaudiitoriks hr. Ago Vilu. Maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

  1. Juhatuse esimehe ülevaade

Juhatuse esimehe ülevaate ettevõtte tegevuse kohta, leiab siit.

Veeavarii likvideerimiseks on suletud liiklus Tallinnas, Telliskivi 56 lähistel. Tee avatakse liikluseks taas täna keskööks.

Seni palub Tallinna Vesi vältida Telliskivi tänava raudteeülesõidukoha piirkonnas liiklemist ja valida alternatiivne trajektoor. Ettevõte palub tekkinud ebamugavuste pärast vabandust.

 

Eile sulges Tallinna Vesi Narva maanteel Oru bussipeatuse juures veeavarii kõrvaldamiseks mitu sõidurida. Nüüdseks on avariitööd lõpetatud ja tavapärane liikluskorraldus piirkonnas taastatud. Tallinna Vesi palub tekkinud ebamugavuste pärast vabandust.

Lõppenud öösel purunes Tallinnas Narva maanteel Oru bussipeatuse juures veetoru. Avarii likvideerimiseks sulges Tallinna Vesi piirkonnas kaks linna ja ühe linnast välja suunduva sõidurada. Hetkel on mõlemas sõidusuunas avatud üks rada.

Liiklejatel palutakse valida sihtkohta jõudmiseks alternatiivne trajektoor. Hetkel teadaolevalt jääb ühistranspordile lõik tööde ajaks läbitavaks.

Avarii tõttu oli hommikuks veevarustuseta üks piirkonnas asuv hoone. Tallinna Vesi töötab selle nimel, et veevarustus võimalikult kiiresti taastada.

Tööde lõppemise orienteeruv aeg ei ole veel täpselt teada.

Tallinna Vesi palub tekkinud ebamugavuste pärast vabandust.

12345...102030...