Iseteenindus

self-service-link-est

Miks juua kraanivett?

Millest tuleneb kraaniveele iseloomulik maitse?

Vee lõhn ja maitse sõltuvad veeallikast ja veetöötlusest. Põhjaveel ja Ülemiste veepuhastusjaamas puhastatud veel on erinev lõhn ja maitse. Ülemiste vee spetsiifiline lõhn ja maitse tulenevad loodusliku orgaanilise aine sisaldusest, mis ei ole tervisele ohtlik. Rohkem on seda tunda soojal suvel (soe Coca-Cola ei meeldi ka paljudele). Joogivee kvaliteedile saab lõpliku hinnangu anda üksnes põhjaliku keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi alusel. Värvitu, lõhnatu ja heamaitseline joogivesi ei pruugi olla ohutu. Vaatamata ainete toksilisele sisaldusele, ei pruugi inimese lõhna-ja maitsemeel vee maitses tuvastada selle kahjulikkust.

Miks lisatakse kraaniveele kloori?

Joogivesi peab olema ohutu ning ei tohi sisaldada ohtlikke haigusttekitavaid baktereid. Väikeses koguses joogivette lisatud kloor on inimesele täiesti ohutu, kuid on samas äärmiselt efektiivne vahend vee kaitsmisel bakterite eest selle teekonnal läbi torustike tarbija kraanini.

Kas torud võivad mõjutada kraanivee kvaliteeti?

Mõnel pool võib torustik tõepoolest veekvaliteeti mõjutada (raud, hägusus). Selleks, et joogivee kvaliteet torustikus säiliks, lisatakse veele väikeses koguses kloori. Järgime järjepidevalt veekvaliteeti linnavõrgus. Kraanivee kõrge kvaliteedi hoidmiseks, teostame regulaarselt õhk-vesi pesu ning loputame veetorustikku. Ainuüksi torustiku vanus üldjuhul veekvaliteeti ei mõjuta. Seda juhul kui veetorustik on õigeaegselt ning õigesti hooldatud ja vajadusel remonditud. Praktika näitab, et 99% juhtudest on halvenenud kraanivee kvaliteedi põhjuseks vana, hooldamata kinnistusisene veetorustik.

Kuidas kontrollitakse kraanivee kvaliteeti?

Joogivee kvaliteedile kehtivad ranged seadusest tulenevad nõuded. Vee kvaliteedi kontroll toimub vastavalt kontrollikavale, mis on kinnitatud Terviseameti poolt. Selles on määratletud nii proovivõtu-kohad, proovivõtmise sagedused kui ka analüüsitavad parameetrid.

Proove võetakse toorveest (Ülemiste järv ja selle valgala ning põhjavesi), puhastusprotsessist ning tarbija kraanidest. Tallinnas on 120 kontrollpunkti (lasteaiad, koolid, asutused), mis on jaotatud ühtlaselt üle kogu teeninduspiirkonna. Igast punktist võetakse 24 veeproovi aastas. See tähendab, et tarbijate kraanidest võetakse aastas kokku ligi 3000 veeproovi. Joogivee tootmise ja tarnimisega seoses võetakse pea 30 000 proovi ja teostatakse ligi 80 000 analüüsi aastas.

Kes kontrollib kraanivee kvaliteeti?

Veeanalüüsid teostatakse Tallinna Vee laboris, mis on Eestis üks suurimaid veelaboreid. Analüüsitulemuste kvaliteedi tagavad:

  • Atesteeritud proovivõtjad
  • Akrediteeritud kvaliteedijuhtimissüsteem (ISO 17025)
  • Kaasaegne aparatuur ja professionaalne personal

Sõltumatut järelvalvet meie laborite üle peab Eesti Akrediteerimiskeskus. Sõltumatut järelvalvet vee kvaliteedi üle peab Terviseameti Põhja Talitus ning Tallinna veeettevõtete järelevalve sihtasutus.

Miks inimesed eelistavad pudelivett?

Põhjusteks võib olla nii harjumus kui vähene teadlikkus kraanivee kvaliteedist. Pudelivee kvaliteedis kaheldakse harva. Kraaniveele kehtivad karmid, seadusest tulenevad nõuded ning seetõttu on veekvaliteet pidevalt kontrollitud. Pudelivee kvaliteedi kontroll on seevastu hõre: seaduse järgi üks proov 1–7 miljoni villitud pudeli kohta aastas. Lisaks on kraanivesi alati värske. Kui kraani lahti teed, võid olla kindel, et üle ühe ööpäeva vana vett sealt ei saa. Pudelites seisab vesi sageli kuid. Kui plastpudelid seisavad päikese käes, lahustub UV-kiirgus plasti ning see omakorda vette.

Miks ei tasu pudelivett kraaniveest puhtamaks ega tervislikumaks pidada?

  • Ligi 25% juhtudest on pudelis on kraanivesi;
  • Ei ole kaugeltki 100% garanteeritud, et müügilolevad pudeliveed vastavad kõikidele joogivee nõuetele.
  • Pudelitesse pandud vesi on üldjuhul põhjavesi, mistõttu sisaldab see pinnases olevaid mikroobe. Uuringud tõestavad, et mikroobide paljunemist soodustavad nii toasoojus kui ka allikavee pikk säilimisaeg plastikpudelis. Kui vees on hulgaliselt mikroobe, ei saa seda vett kvaliteetseks pidada (samas ei ole need otseselt inimese tervisele ohtlikud).
  • Plastpudeli materjalist võivad vette lahustuda tervisele kahjulikud lisandid (ftalaadid, bisfenool A, antimon)

Miks liiga puhas vesi pole alati kasulik?

Vesi on on elu alus ning puhas joogivesi on alati kasulikum kui saastunud vesi. Kuid puhast joogivett ei maksa segi ajada keemiliselt puhta ehk demineraliseeritud veega. Joogivesi sisaldab üldjuhul 0,01% – 0,1% lahustunud mineraalseid komponente nagu näiteks kaltsium, magneesium, naatrium, kaalium, kloriid, sulfaat ning vesinikkarbonaat. Demineraliseeritud vee otsese tarbimisega ja selle kasutamisel toidu valmistamiseks kaasnevad aga mitmed terviseriskid, mis on seotud vajalike mineraalainete ja mikroelementide tasakaalu rikkumisega organismis.

Miks on pudelivesi nii kallis?

Pudelivesi võib tootmis- ja transpordikulude tõttu olla kraaniveest 240 kuni 10 000 korda kallim. Enamus veepudeli hinnast on tootmise, pakendamise, transpordi, reklaami, turunduse ja veetootjate kasum, mitte vee enda maksumus.

Kuidas läheb kokku keskkonnasäästlik mõtlemine ja pudelivesi?

Pudelivesi ja keskkonnasäästlik mõtteviis ei sobi kuidagi kokku:

  • Naftakulu ja kasvuhoonegaasid – näiteks 89 miljardi liitri pudelivee pakendamiseks kulub umbkaudu 1,5 miljonit tonni plastikut. Selle plastmassikoguse tootmiseks kulub omakorda 47 miljonit gallonit naftat. Sellise hulga nafta abil saaks terve aasta sõita 100 000 autot või kütta 250 000 majapidamist. Lisaks otsesele materjalikulule kulub märkimisväärsetes kogustes fossiilseid kütuseid ka pudelivee tootmiseks ja transportimiseks. Kui aastas toodetavad umbes 200 miljardit veepudelit ritta asetada, ulatuks pudeliterodu 56 korda Kuule ja tagasi. Lisaks kütusekulule tuleb arvestada ka kasvuhoonegaasidega, mis vabanevad suurte pudelivee koguste transpordil. Veepudelite transportimise tulemusena vabaneb tuhandeid tonne globaalset soojenemist põhjustavaid gaase ja muud õhureostust.
  • Taaskasutus – plastiku lagunemiseks kulub mitusada aastat mistõttu on enamus maailmas toodetud plastiktooteid seni kusagil alles. Tänaseks on plastikjäätmeid nii palju, et maailma ookeanides keerlevad tohutu suured plastikprügi väljad. See tähendab paraku surma paljudele merelindudele-loomadele ja kaladele, kes peavad plastikut ekslikult toiduks.
  • Looduslike ressursside vähenemine – Lisaks fossiilsete kütuste kulumisele, tekkivatele prügilademetele ja veepudelite transportimisega kaasnevale õhusaastele tuleb mõelda ka sellele, et üha kasvav pudelivee tootmine mõjutab põhjaveetagavarasid mitmel pool maailmas.

Joogivee analüüsi tulemused on avalikud ning nendega on võimalik tutvuda siin.