Lisa 2. Kasutatud arvestuspõhimõtted

Peamised arvestuspõhimõtteid, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaruande (edaspidi „raamatupidamise aastaaruanne“) koostamisel, on kirjeldatud allpool. Kirjeldatud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikide aruandes esitatud aastate puhul, välja arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti.

Kontserni raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu (EL) poolt (edaspidi IFRS).

Aruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud tuletisinstrumendid, mis on kajastatud õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande, nagu on kirjeldatud arvestuspõhimõtetes.

Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on AS Tallinna Vesi juhatuse poolt kinnitatud avaldamiseks 27. veebruaril 2015. aastal Vastavalt Eesti Vabariigi Äriseadustikule kuulub aastaaruanne kinnitamisele AS Tallinna Vesi nõukogu ja üldkoosoleku poolt. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruanne koostamine vastavalt Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega (IFRS) nõuab oluliste juhtkonnapoolsete otsuste tegemist. Samuti tuleb juhatusel kasutada oma otsustusõigusi kontserni arvestuspõhimõtete rakendamisel. Valdkonnad, mis nõuavad tõsisemat ja keerukamat otsustusprotsessi, või kus eeldused ja hinnangud omavad märkimisväärset mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele, on ära toodud lisas 4.

Juhatuse eeldusi ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, sealhulgas eeldustel tulevikus aset leidvate sündmuste toimumise kohta, mis arvestades olemasolevaid tingimusi oleksid tõenäolised.

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 1. jaanuaril 2014 algaval aruandeaastal, ei ole olulist mõju Kontsernile.

Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2015 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt:

„Kapitaliosaluse meetodi kasutamine konsolideerimata aruannetes“– IAS 27 muudatused, rakendub 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Muudatus lubab ettevõtete konsolideerimata aruannetes tütar-, ühis- ja sidusettevõtete kajastamisel kasutada kapitaliosaluse meetodit.

„Avalikustamise projekt“ – IAS 1 muudatused, rakendub 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Muudatused selgitavad standardi IAS 1 juhiseid olulisuse, info koondamise, vahesummade esitamise, finantsaruannete struktuuri ja arvestuspõhimõtete avalikustamise osas.

Kontsern hindab standardite mõju finantsaruandele.

Muudel uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Kontsernile.

Konsolideerimispõhimõtted, äriühenduste ja tütarettevõtete kajastamine

Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtte finantsnäitajad. Kontserni kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud, samuti on elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud kui kahjumit ei saa katta. Kontserni kuuluv ettevõtte kasutab samasuguseid arvestuspõhimõtteid. Vajadusel on tütarettevõtte arvestuspõhimõtteid muudetud kindlustamaks vastavust Kontserni arvestuspõhimõtetele.

Ettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringut tütarettevõttesse soetusmaksumuses (millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused).

Välisvaluuta

Arvestus- ja esitusvaluuta

2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes.

Aruanne on koostatud eurodes ümardatuna lähima tuhandeni, v.a. kui ei ole eraldi viidatud mõnele teisele mõõtühikule.

Välisvaluutas toimunud tehingute ning välisvaluutas fikseeritud varade ja kohustuste kajastamine

Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (emaettevõtte ja Eestis asuvate tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi koondkasumiaruandes.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse 12 kuu jooksul järgmisel majandusaastal või Kontserni tavapärase äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustustena on näidatud kohustused, mille maksetähtaeg saabub pärast bilansipäeva või järgmise majandusaasta jooksul või mis tõenäoliselt tasutakse järgmisel majandusaastal või Kontserni tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid bilansis ja rahakäibe aruandes koosnevad rahast kassas ja pangakontodel ning kõrge likviidsusega riskivabadest ja lühiajalistest pangadeposiitidest, mille tähtaeg on kuni 3 kuud.

Äritegevuse rahavoogusid kajastatakse kaudsel meetodil, kusjuures kasumit või kahjumit korrigeeritakse mõjudega, mis tulenevad mitterahalistest tehingutest, varasematest või tulevastest äritegevusega seotud ettemaksetest või viitvõlgadest, ning investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogudega seotud sissetulekutest või väljaminekutest. Investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsesel meetodil.

Finantsvarad

Finantsvaradeks loetakse raha, nõuded ostjate vastu, viitlaekumisi, muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid, sh positiivse väärtusega tuletisinstrumente.

Finantsvarad kajastatakse bilansis väärtuspäeval (st päeval, mil Kontsern saab ostetud finantsvara omanikuks ja kantakse bilansist välja, kui Kontsern on üle andnud kõik olulised vara ja omandiõigusega seotud riskid ja hüved). Sõltuvalt finantsvarade omandamise eesmärgist ja juhtkonna plaanidest jagatakse finantsvarad järgmistesse kategooriatesse:

• õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatavad finantsvarad
• nõuded ja laenud
• lunastustähtajani hoitavad investeeringud
• müügiootel finantsvarad.

Seisuga 31. detsember 2014 ja 2013 puuduvad Kontsernil lunastustähtajani hoitavad investeeringud ja müügiootel finantsvarad.

Finantsinstrumendina õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatakse kauplemise eesmärgil hoitavaid finantsvarasid (st vara on omandatud edasimüügi eesmärgil lähitulevikus). Õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatavad finantsvarad võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, tehingukulud kajastatakse koondkasumiaruandes. Antud kategooria finantsvarad kajastatakse edasiselt nende õiglases väärtuses ja õiglase väärtuse muutusest tulenevaid kasumeid/kahjumeid kajastatakse perioodi kasumina/kahjumina. Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse määramisel on aluseks nende noteeritud turuhind bilansipäeval.

Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Edasiselt kajastatakse laenusid ja nõudeid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit (miinus võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused).

Seisuga 31. detsember 2014 ja 2013 ei olnud Ettevõte välja andnud ühtegi laenu.

Nõuded ostjate vastu

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku Kontsernile vastavalt esialgsetele lepingutingimustele. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusest.

Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust nõuete väärtuse languse osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse koondkasumiaruande kirjel „Muud äritulud(+)/-kulud(-)“. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo- ning teistest otsestest väljaminekutest, millest on maha arvatud toetused ja allahindlused.

Varude kuludesse kandmisel on kasutatud kaalutud keskmise soetushinna meetodit.Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtuseks on müügihind, millest on maha arvatud müügikulutused.

Müügiootel varad

Müügiootel varadeks loetakse materiaalset põhivara, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust ning varaobjekte pakutakse müügiks nende õiglase väärtusega realistliku hinna eest.

Müügiootel varad kajastatakse bilansis käibevarana ning nende amortiseerimine lõpetati vara ümberkvalifitseerimise hetkel. Müügiootel varad kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis ja soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalik väärtuse langus.

Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

• varaobjekt on Kontserni poolt kontrollitav;
• on tõenäoline, et Kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;
• objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Litsentsid

Immateriaalse varana kajastatakse arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest loodetakse saada tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 10 aastat.

Muu immateriaalne põhivara

Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 10 aastat.

Ostetud põhivarade soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid, sh sisemisi tööjõukulusid. Tööjõukulud kapitaliseeritakse töötaja tunnihindega töötundide arvu alusel, mis olid vajalikud vastava vara viimiseks tööseisundisse ja –asukohta nii, et seda on võimalik kasutada juhtkonna poolt ettenähtud viisil. Tunnihinnad on arvutatud individuaalselt iga töötaja kohta ning koosneb lisaks palgakuludele töötajaga seotud muudest otsestest kuludest.

Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, amortiseeritakse osad iseseisvate põhivaraobjektidena.

Võetud finantskohustustega seotud kulutused, mis on otseselt seotud põhivarade omandamise, ehituse või tekkimisega, kapitaliseeritakse põhivara koosseisus.

Põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et Kontsern saab tulevikus varaobjektist majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud komponent või proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse bilansist maha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena.

Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Rakendatavad amortisatsioonimäärad on järgmised:

• hooned 1,25-2,0 % aastas;
• rajatised 1,0-8,33 % aastas;
• masinad ja seadmed 3,33-50 % aastas;
• tööriistad, sisseseade jm 10-20 % aastas;
• litsentsid ja muu immateriaalne põhivara 10-33 % aastas.

Erandjuhtudel võivad kuluminormid erineda ülaltoodust, kui on ilmne, et põhivara kasulik tööiga erineb oluliselt vastavale varade grupile kehtestatud normist.

Põhivara eeldatavat järelejäänud kasulikku eluiga vaadatakse üle aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvelevõtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mida rakendatakse edasiulatuvalt, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varalt arvestatav kulum. Varad hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav väärtus on väiksem bilansilisest jääkväärtusest. Põhivara müügist saadud kasumite ja kahjumite leidmiseks lahutatakse müügitulust müüdud varade jääkväärtus. Vastavad kasumid ja kahjumid on kajastatud koondkasumiaruandes kirjel „Muud äritulud(+)/- kulud(-)“.

Vara väärtuse langus

Amortiseeritavate varade ning piiramatu kasutuseaga varade (maa) puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist, kui teatud sündmused või asjaolude muutused viitavad sellele, et bilansiline maksumus ei ole kaetav. Kasutusele võtmata immateriaalse põhivara kaetavat väärtust kontrollitakse kord aastas, mille käigus võrreldakse nende kaetavat väärtust bilansilise jääkväärtusega.

Varad hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav väärtus on väiksem bilansilisest jääkväärtusest. Vara kaetav väärtus on kõrgem kahest järgnevast näitajast:

• vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused;
• vara kasutusväärtus.

Kui vara õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulutused, pole võimalik määrata, loetakse vara kaetavaks väärtuseks selle kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus leitakse varade abil tulevikus genereeritavate rahavoogude hinnanguliste nüüdisväärtustena.

Varade väärtuse langust võidakse hinnata kas üksiku vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta. Varade väärtuse languse hindamise eesmärgil loetakse Kontserni üheks raha genereerivaks üksuseks kuna see on madalaim tase, mille jaoks on rahavood eraldi identifitseeritavad. Kahjum väärtuse langusest kajastatakse koheselt koondkasumiaruandes kuluna. Mittefinantsvarad, mille väärtust on alla hinnatud, vaadatakse võimalikuks väärtuse languse tagasi hindamiseks üle igal aruande kuupäeval.

Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või raha genereeriva üksuse kaetav väärtus on tõusnud, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis oleks kujunenud, kui vara väärtuse langust poleks eelnevatel aastatel kajastatud. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta koondkasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

Finantskohustused

Finantskohustusteks loetakse võlgu hankijatele, viitvõlgu, võetud laene ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi ja tuletisinstrumente. Finantskohustused (v.a. tuletisinstrumendid) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulu. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustuselt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Kohustused on kajastatud lühiajaliste kohustustena, v.a. need, mille osas on Kontsernil tingimusteta õigus lükata kohustuse täitmist edasi pikemale perioodile kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.

Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumentide osas kasutab kontsern intressimäära swap-lepinguid, et maandada intressimäärade kõikumistest tulenevaid riske. Tuletisinstrumente kajastatakse algselt tuletisinstrumentide lepingu sõlmimise päeva õiglases väärtuses ning edasiselt hinnatakse nende väärtus ümber nende õiglasele väärtusele, kajastades muutust kasumis või kahjumis. Kui õiglane väärtus on positiivne, kajastatakse tuletisinstrumenti aktivas, kui negatiivne, siis passivas. Tuletisinstrumendid kajastatakse lühiajaliste varade või kohustustena juhul kui on tõenäoline, et need tasutakse järgmise 12 kuu jooksul; muul juhul näidatakse neid pikaajalistena.

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandes läbi aruandlusperioodi koondkasumiaruande. Tuletisinstrumentide müügist saadud kasum või kahjum kajastatakse samuti läbi koondkasumiaruande.

Ettevõtte tulumaks

Vastavalt tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis ettevõtete aruandeaastakasumit, millest tulenevalt puuduvad ajutised erinevused varade ja kohustuste bilansilise ja maksustatava väärtuse vahel ja ei teki edasilükkunud tulumaksukohustust ega varasid.

Dividendi tulumaks Eestis

Kehtiva tulumaksuseaduse alusel ei maksa Eestis registreeritud äriühing tulumaksu mitte teenitud, vaid jaotatud kasumilt. Tulumaksuseaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt väljamakstud dividendid ja muud kasumi jaotused tulumaksuga olenemata saajast. Aastal 2014 oli maksumäär 21/79 väljamakstud dividendi summalt (2013: 21/79). Aastal 2015 on maksumäär 20/80.

Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust Kontserni vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja koondkasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Hüvitised töötajatele

Töötajate lühiajalised hüvitised

Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmaksusid, töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kui eeldatakse, et töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. Sotsiaalmaks sisaldab ka sissemakseid riigi pensionifondi. Kontsernil puudub juriidiline või faktiline eksisteeriv kohustus teha sotsiaalmaksule lisanduvalt pensioni- või muid sarnaseid makseid.

Töösuhte lõpetamise hüvitised

Töösuhte lõpetamise hüvitised on hüvitised, mida makstakse, kui Kontsern otsustab lõpetada töösuhte töötajaga enne tavapärast pensionilejäämise kuupäeva või kui töötaja otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult või töötaja ja tööandja kokkuleppel, saades vastutasuks kokkulepitud hüvitised. Kontsern kajastab töösuhte lõpetamise hüvitisi kohustusena ja kuluna ainult siis, kui Kontsern on selgelt kohustunud pakkuma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Eraldised kajastatakse bilansis juhul, kui: Kontsernil on eelnevate sündmuste tagajärjel tekkinud seaduslikul või lepingulisel alusel põhinev kohustus; on tõenäoline, et kohustuse täitmine nõuab ressurssidest loobumist; ning summa maksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Põhitegevusest tuleneva tulevase kahjumi jaoks eraldisi ei kajastata.

Eraldisena on kajastatud tõenäoliselt väljamakstav servituutide summa, mis edaspidi tuleb tasuda eramaa omanikele tulenevalt maakasutusega seotud piirangutest juhul, kui Kontserni torustikud nende maal asuvad. Kohustus on kajastatud bilansis lühiajalisena, sest see võib täismahus realiseeruda lähema 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva.

Eraldised on kajastatud Kontserni juhtkonna parima hinnangu alusel ja nende tehingute tegelikud kulud võivad erineda antud hinnangutest.

Tingimuslike kohustustena on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades lubadused, garantiid ja muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks.

Aktsiakapital

Aktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Vastavalt põhikirjale on AS-il Tallinna Vesi kahte liiki aktsiad: A-aktsiad nimiväärtusega 0,60 eurot aktsia kohta ja üks eelisaktsia B-aktsia nimiväärtusega 60 eurot aktsia kohta.

Kohustuslik reservkapital

Vastavalt Äriseadustiku nõuetele on aruandes kajastatud kohustuslik reservkapital, mis moodustatakse puhaskasumist tehtavatest eraldistest. Iga-aastase eraldise suurus peab olema vähemalt 5% aruandeaasta kinnitatud puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 10% sissemakstud aktsiakapitali suurusest. Kuna Kontserni reservkapital on saavutanud nõutud taseme, ei suurendata enam reservkapitali puhaskasumi arvelt.

Reservkapitali võib aktsionäride üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta Kontserni vabast omakapitalist, samuti Kontserni aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

Rent

Rendi all mõistetakse kokkulepet, mille kohaselt rendileandja annab rentnikule makse või rea maksete eest kokkulepitud ajavahemikuks üle varaobjekti kasutusõiguse. Kapitalirendina klassifitseeritakse rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved lähevad üle rentnikule. Muud rendid kajastatakse kasutusrendina.

Kontsern kui rentnik

Kapitalirendi tingimustel renditud vara kajastatakse algselt kas rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses või renditud vara õiglase väärtuse summas, sõltuvalt kumb on madalam. Iga rendimakse jaotatakse finantskuludeks ning kapitalirendi kohustuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse igale rendiperioodile nii, et kogu rendiperioodi vältel oleks intressimäär kapitalirendi kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi kohustust vähendatakse põhiosa tagasimaksetega. Rendimakse finantskulu kajastatakse koondkasumiaruandes intressikuluna. Kapitalirendi kohustus kajastatakse bilansis pika- või lühiajalise võlakohustusena.

Kasutusrendi maksed kajastatakse koondkasumiaruandes lineaarselt kuluna rendiperioodi jooksul.

Tulude arvestus

Müügitulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud käibemaks ja allahindlused. Müügitulu kajastab müüdud teenuste eest saadavaid summasid.

Vee, reo- ja sademetevee, tuletõrjehüdrantide ning muude teenuste müügitulu kajastatakse teenuse osutamise perioodil, kui tehingu tulusid ja kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta ja on tõenäoline, et tehingust tuleneva majandusliku kasu laekumine on tõenäoline.

Klientidelt saadud liitumistasud kajastatakse tuluna teenuse osutamisega seotud vara kasuliku eluea jooksul, mis on 75 aastat. Käiku antud torustike soetuskulu ja rajamistasud on kajastatud vastavalt finantsseisundi aruandes ridadel „Materiaalne põhivara“ ja „Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt“. Kohustuste ja varade amortiseerimisest tekkinud tulu/kulu kajastatakse vastavalt kirjel „Muud äritulud(+)/- kulud(-)“.

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades efektiivset intressimäära meetodit.

Puhaskasum aktsia kohta

Puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasum perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kontsernil ei ole instrumente, mis omavad lahustavat mõju puhaskasumile aktsia kohta.

Segmendi aruandlus

Kontserni tegevussegmentide aruandlus ühildub Kontserni sisemise aruandlusega, mida esitatakse juhatusele, kes teeb peamised otsused Kontserni tegevuse juhtimisel. Kontserni ressursside jaotamise ja tegevussegmentide tulemuste hindamise eest vastutav juhatus allub nõukogule kui juhtivale organile, kes võtab vastu strateegilisi otsuseid. Juhatus on otsustanud, et Kontserni tegevused moodustavad ühe tegevussegmendi. Nõukogu ja Juhatuse poolt läbi vaadatud Kontserni sisemised aruanded koostatakse samade raamatupidamispõhimõtete alusel ning finantsseisundi ja koondkasumiaruande vormis, mida on kasutatud käesolevas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.