Veeressursi kasutus
Vee erikasutus
Meie tegevus veeressursside kasutamisel on reguleeritud veeseaduse ja selle rakendusaktidega. Vee-ettevõtjana peame tegutsemiseks omama tähtajalist vee-erikasutusluba ja maksma kasutatava veeressursi eest tasu. Vee-erikasutusloaga kaasnevad kohustused ja piirangud (näiteks on loas ära märgitud lubatud veevõtt (m³), vee arvestuse pidamine, põhjaveetaseme mõõtmine, nõuded proovide võtmisele, seirele ning analüüsidele, samuti lubatud saasteainete piirnormid heitvees, saasteainete seire nõuded ning vee-erikasutuse mõju vähendavad meetmed).
2014. aastal täitsime kõik vee-erikasutuslubadega kehtestatud tingimused. Vee-erikasutusõiguse tasu makstakse Ülemiste veepuhastusjaama sissevõetud veekoguse ja põhjaveekihtidest väljapumbatud vee eest. Vee-erikasutustasu osakaal müüdud toodete/teenuste kulust 2014. aastal oli 4,7%.
2014. aastal oli meie enda veetarve kokku 514 180 m3.
Pinnaveeressursside kasutus
Veemahu suurendamiseks oleme rajatud veehaardesüsteemi, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ning neid ühendavad kanalid. Meie veehaardesüsteem hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda ja Soodla, Jägala ning Pirita jõe valgalasid kogupindalaga ca 1 800 km2. Kõige olulisemaks veehoidlaks on Ülemiste järv netomahuga normaalpaisutusel 15,8 miljonit m3. Kuivadeks perioodideks oleme lisaveeva¬rusid kogunud Paunküla veehoidlasse Pirita jõe ülemjooksul (9,9 miljonit m3) ja Soodla veehoidlasse Soodla jõel (7,4 miljonit m3).
Tallinna pinnaveehaardesüsteemi veevaru suurus oleneb eelkõige aastasest sademete hulgast. Keskmise sade¬meterikkusega aastatel kasutatakse ära ligi pool süsteemi võimalikust veevarust. Pidev ülevaade vooluhulkadest võimaldab meil kasutada veeressursse kõige efektiivsemal viisil. Veevarude optimaalseks ja täpseks regulee¬rimiseks oleme kõigisse hüdrosõlmedesse ehitanud veemõõdusõlmed, mis lubavad mõõta nii kanalitesse juhitud vooluhulki kui ka jõgedesse jäävaid sanitaarvooluhulkasid. Mõõtmisi teostame regulaarselt, vastavalt vee-erikasutusloa nõuetele.
2014. aasta oli sademetevaene, seetõttu võeti Ülemiste järve lisavett peaaegu kogu aasta vältel. Üle poole veevajadusest kaeti Pirita-Ülemiste kanali kaudu saadava veega (14 milj m3). Viimati võeti nii palju vett Ülemiste järve juurde 2006. aastal. Lisaks uhtus väheste vihmade tõttu märgatavalt vähem toitaineid pinnasest veekogudesse ja see tõi omakorda kaasa kõikide veekogude veeseisundi märgatava paranemise. Üksikud esinenud kõrvalekalded näitavad ilmselt inimtegevuse mõju.
Vastavalt vee-erikasutusloale nr L.VV/322982 (kehtib 01.04.2013-31.03.2018) on meil lubatud võtta Ülemiste järvest pinnavett 47,60 miljonit m3 aastas. Tegelik pinnaveekasutus 2014. aastal oli 22,61 miljonit m3.
Põhjavee ressursside kasutus
Tallinna ning teiste opereeritavate piirkondade põhjaveevarude olukorra pidevaks kontrollimiseks viime regulaarselt läbi põhjaveetasemete kontrollmõõtmisi. Oleme enamustesse meile kuuluvatesse ja töötavatesse puurkaevudesse paigaldanud automaatsed hüdrostaatilised surveandurid, mis võimaldavad mõõta põhjavee staatilist ja dünaamilist taset. Puurkaevude veetasemete mõõtmise tulemused näitavad kasuta¬tavate veekihtide survepinna tõusu ehk põhjaveevaru taastumist.
Tulenevalt Harku aleviku ja Maardu linna pinnaveele üleminekule ning Pirita piirkonnas pinnavee osatähtsuse suurenemisele on põhjavee võtt 2014. aastal nimetatud piirkondades pisut vähenenud. 2014. aastal täitsime kõik vee-erikasutuslubadega kehtestatud tingimused.
Lekked ja veekatkestused
Üks olulisemaid veekasutuse eesmärke on vähendada kadusid veevõrgus. Võrreldes eelmise aastaga lekete tase vähenes. Tallinna teeninduspiirkonnas kehtiv Teenusteleping seab meile kohustuse vähendada veekadusid 26%-ni, 2014. aastal viisime selle näitaja aga 16,14% tasemeni, mis on väga hea tulemus. Kümmekond aastat tagasi oli lekete tase üle 32%, mis tähendab, et igapäevaselt hoitakse võrreldes kümne aasta taguse perioodiga kokku üle 13 tuhande kuupmeetri puhastatud joogivett. Lekete taseme sellist vähendamist on võimaldanud järjepidevad pingutused kasutada veeressurssi jätkusuutlikult ning väiksemate kadudega.
Lekete taset aitab alandada võimalikult kiire lekete leidmine ja likvideerimine. Meie spetsialistidel on spetsiaalvarustus lekete leidmiseks ning koos võrgu tsoneerimisega ja kaugluge¬missüsteemiga võimaldab see võimalikke veelekkeid võrgus kiiremini avastada. 2014. aastal oleme lekete määramiseks soetanud uue korrelaatori, mis aitab lekkeasukohta paremini määrata.
Selleks, et vähendada teenuse katkestusest tingitud ebamugavusi, teavitasime 95%-il juhtudest kliente planeerimata veekatkestustest ette. 2014. aastal võeti kasutusele uus Trimble vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku haldamise infosüsteem, mistõttu muutus senine lekete registreerimise ja tööde dokumenteerimise metoodika põhjalikumaks ja komplekssemaks.
Veekatkestuste korral võimaldame klientidele ajutise veevarustuse joogiveepaakidega. Väiksemaid (1m3) paake saame avariikohale viia tavalise tööautoga, mis tagab operatiivse veevarustuse tagamise. Lisaks kasutame viit suuremat veepaaki (5m3) ning veepaagiautot. Majaühenduste sulgemise korral ehitame vastavalt vajadusele ajutised ühendused või tagame ajutise veevarustuse hüdrofooriga.
Alates 2014. aasta algusest omame me eritellimusel valmistatud soojustatud veepaaki, mis tagab klientidele ajutise veevarustuse ka talvisel ajal.
Veemõõtmine
Meie poolt paigaldatud veevooluhulga mõõtmiseks kasutatavad veearvestid on kõrge tootmiskvaliteediga ning vastavad Euroopa standardile EN 14154 ning selle täpsusnõuetele. Veemõõtjate ekspertiisi ning taatlemist teostab riiklik metroloogia keskasutus AS Metrosert.
Oleme oma klientide liitumispunktidesse paigaldanud kokku 22 805 veearvesti. Veearvesti olemasolu võimaldab kasutatavat veeressurssi täpselt mõõta.
Tänu C-klassi veearvestite kasutusevõtule 2005. aastal, on vähenenud klientide poolt tellitavate ekspertiiside hulk veemõõtjate mõõtetäpsuse kontrollimiseks. Viimastel aastatel on ekspertiiside arv järjekindlalt vähenenud.
Vastavalt Mõõteseadusele on meil kohustus iga kahe aasta tagant taadelda ja koos sellega vahetada kõik veearvestid. 2014. aastal vahetasime kokku 13 331 veearvestit ning selle aluseks oli eelnevalt koostatud plaan. 2015. aastal jätkame tööd selle nimel, et kõikidel meie klientidel oleks õigeaegselt taadeldud veemõõtjad.