Energiakasutus

Elektrienergia tarbimine

Suurem osa kasutatud elektrienergiast kulub põhitegevuse käigushoidmiseks – vee- ja reoveepuhastusjaamade ning võrkude pumplate tööks.

2014. aastal vähenes elektri kogutarbimine peamiselt tänu väga headele ilmastikuoludele ja vähesele valinguvihmade esinemisele, mis muutis tööprotsessid stabiilsemaks ning elektrienergia kulu väikemaks. Samuti on energiatarbimise vähendamiseks tehtud olulisi investeeringuid.

Veepuhastusprotsessis kulub elektrit põhiliselt vee pumpamiseks veevõrku ning puhastusprotsessi erinevatesse etappidesse. Oluline osa kulub ka osooni tootmiseks. Kuigi pinnaveekasutus on aasta-aastalt vaikselt tõusnud (2014. aastal 22,61 miljonit m3), on elektrienergia tarbimine veepuhastusprotsessis näidanud stabiilselt väikest langustrendi.

Reoveepuhastusprotsessis kuluv elekter sõltub paljuski ilmastikutingimustest. Vähese sademete hulga ja paduvihmade esinemise tõttu on elektritarbimine reoveepuhastusjaamas vähenenud, kuid seoses reovee viibeaja pikenemisega puhastusprotsessis on kulu ühiku kohta aga jäänud sarnaseks eelmise aastaga.

Energia tarbimise vähendamiseks tehti 2014. aastal mitmeid olulisi investeeringuid. Näiteks protsessiseadmete energiakulu mõõtmiseks ja jälgimiseks arendati veepuhastus- ja reoveepuhastusjaamas välja üle 100 mõõtmispunkti, mis võimaldavad täpsemat energiakulu analüüsi. Energiakulu analüüsile tuginedes muutsime 2014. aastal näiteks reoveepuhastusjaamas suure energiatarbega seadmete (näiteks peapumpade) opereerimisjuhiseid. Samuti aitas energiatõhususe suurendamisele kaasa veepuhastusjaama osonaatorile tehtud kapitaalremont. Lisaks suurendati 2014. aastal ka pumplate seadmestiku energiatõhusust.

Soojusenergia tarbimine

Suurem osa kasutatud soojusenergiast kulub põhitegevuse käigus hoidmiseks, samuti tootmis- ja kontorihoonete kütmiseks. Soojusenergiat ostame AS-ilt Eesti Gaas ja AS-ilt Tallinna Küte. Teatud määral kompenseerib soojusenergia kasutamist reoveepuhastusjaamas biogaasist saadav soojusenergia.

2014. aastal toodeti valdav osa reoveepuhastusjaama soojusest biogaasist ning üksnes väga väike osa soojusest toodeti sisse ostetud maagaasist. Veepuhastusjaam toodab soojust sisse ostetud maagaasist. Ädala keskus kasutab keskkütet, mille allikaks on meie piirkonnas samuti maagaas. Maardus renditakse väikest klienditeeninduse ruumi, mille soojusenergia kulu on väga väike ning ei mõjuta oluliselt kogutarbimist.

Biogaasi tootmine ja kasutamine

Paljassaare reoveepuhastusjaamas reoveesette kääritamisel tekkivat biogaasi, kasutatakse maksimaalselt ära meie tööprotsessides. 2014. aasta biogaasi toodang on püsis eelnevate aastatega võrdlemisi sarnasel tasemel.

2014. aastal tootsime Paljassaare reoveepuhastusjaama metaantankides kokku 2 036 060 m3 biogaasi, suunates selle edasi reoveepuhastusjaama katlamajja sooja tootmiseks. 2014. aastal kasutasime ligi 70% (1 425 156 m3) biogaasist sooja tootmiseks ning osa sellest põletasime.

Kütuste tarbimine

Mitmesuguste tööde teostamiseks on meil tütarettevõttega kokku 131 sõidukit. Suurim osakaal on sõiduautodel ja tarbesõidukitel, mille hulka kuuluvad ka väikekaubikud ja brigaadide sõidukid. Sõidu- ja tarbesõidu autosid on meil kokku 96. Muid eriotstarbelisi sõidukeid (traktorid, laadurid, raskeveokid, survepesu autod jne) on kokku 35.

2014. aastal kogu kütuse kulu võrreldes eelmise aastaga on pisut vähenenud. Püüame jätkuvalt kütuse tarbimist kontrolli all hoida eelkõige autokasutajatele kehtestatud kütuselimiitide ning GPS-seadmete abil. Osa sõiduautodest on võetud ühiskasutusse, et võimalikult rohkem inimesi saaksid neid autosid oma tööülesannete täitmiseks kasutada ja kulusid kokku hoida. Elektri- ja hübriidautode kasutusele võtmise analüüs ja projekt on hetkel peatatud riigipoolse toetuse lõppemise tõttu.

Sõidukite koguarv on suurenenud meie tütarettevõtte Watercom OÜ poolt soetatud sõidukite arvelt seoses tööde mahu suurenemisega. Sellest tulenevalt on 2014. aastal kasvanud eelkõige just diislikütuse tarbimine tütarettevõtte poolt.

Transport

Me ei pea eraldi registrit läbitud kilometraaži kohta, küll on seda aga võimalik välja arvutada auto liigi ja keskmise kütusekulu järgi. 2014. aastal sõideti autotranspordiga kokku 2,75 miljonit km, samas kui 2013. aastal 2,97 miljonit km. Kuigi sõidukite koguarv on pisut tõusnud on sõidukite kütusekulu ja läbitud kilometraaž siiski võrreldes 2013. aastaga veidi vähenenud. Kõik transpordi kilomeetrid oleme arvutanud inimeste transpordi arvutusmeetodi järgi, kuna kaupade transpordi eraldi arvestuseks ei ole meil piisavalt andmeid.

Teiste transpordiliikide nagu lennuk, buss, laev ja rong kasutusstatistika ülevaate edastab meile meie peamine reisikorralduse koostööpartner. Meie töötajad valivad alati reise planeerides võimalusel soodsaima lahenduse ning seetõttu ei pruugi alati kõik sõidud olla vahendatud reisibüroo poolt. Seda eriti bussi ja rongi sõitute korral. Üldjuhul on aga seni suurem osa lennupiletitest ostetud läbi reisibüroo. 2014. aastal läbisid meie töötajad lühimaa lendudega kokku umbes 220 000 km, seejuures peamiselt Suurbritanniasse. Lisaks võitsime 2013. aastal Nasdaq Balti Baltikumi parimate investorsuhetega ettevõtte auhinna, mistõttu viibis 2014. aastal 6 ettevõtte töötajat seoses ettevõtte esindamisega investorkogukonnas, töölähetusel New Yorkis. Sellega seoses lisandud lennutranspordi tavapärasele kilometraažile 2014. aastal ka pikamaa lendudena ligi 106 000 km. Kokku läbiti lennutranspordiga 2014. aastal ligi 326 000 km.

Küllaltki palju käivad meie töötajad lähetusel ka Soomes, kuhu üldiselt sõidetakse laevaga. Laevatranspordiga läbiti 2014. aastal ligi 3200 km, mis on samas suurusjärgus 2013. aasta laevasõitudega.