Jäätmekäitlus

Suurim kogus jäätmeid tekib reoveepuhastuse protsessis ning tehnilise teeninduse osakonnas. 2014. aastal tekkis jäätmeid kokku 45 718 tonni.

Enamik tekkinud jäätmetest on tavajäätmed. Segaolmejäätmetega tekitati 2014. aastal ökoloogiline jalajälg suurusega 374 ha/a. Võrreldes eelmise aastaga on segaolmejäätmete hulk veidi vähenenud.

Reoveepuhastuse jäätmed

Ühe suurema osa tavajäätmetest moodustab reoveesete kui reoveepuhastusprotsessi kõrvalsaadus. Olulises osas tekib ka muid puhastusprotsessiga seonduvaid jäätmed nagu võrepraht ja liivapüüdurite sete. Taaskasutame kogu reoveesette ning müüme settesegu edasi klientidele või kasutame erinevatel ehitusobjektidel haljastusmullana. Anname endast parima leidmaks võimalusi ka teiste reoveepuhastuses tekkivate jäätmete lisakäitlemiseks ja prügilasse minevate jäätmete koguste vähendamiseks.

2014. aastal eraldasime reovee puhastamise käigus 34 654 tonni setet, millest 32 109 tonni toimetati Paljassaare kompostimisväljakutele ning 2545 tonni Liikva kompostimisväljakutele

Reoveesette, aga ka võreprahi ja liivapüüdurite sette kogus sõltub otseselt sissetuleva reovee kogusest, ilmatikutingimustest ja linna puhastusteenistuste tõhususest. 2014. aastal oli protsessist välja võetud reoveesette kogus võrreldes 2013. aastaga suurem, samuti koguti võreprahti eelnenud aastast rohkem. Viimane on eelkõige seotud liivapesurite ja võreprahi presside väljavahetamisega uute ning tõhusamate vastu.

Ehitus- ja kaevejäätmed

Võrkude hooldus- ja remonttöödel tekkivatest jäätmetest moodustab põhiosa kaevepinnas ja kivid. Peale Tallinna linna kaevetööde eeskirja muutumist 2010. aastal, mil kaevetööde tegijaid kohustati asfaldi taastustöid tegema suuremas mahus, oleme aktiivselt otsinud võimalusi kaevetööde paremaks planeerimiseks.

2013. aastast teostame suure osa torustike rekonstrueerimistöödest nn kinnisel meetodil. Kinnine meetod võimaldab teha töid kiiremini ja vähendab teetööde puhul liiklusummikutest põhjustatud ebamugavusi. Lisaks eelnevale vähendab kinnise meetodi kasutamine torustike ehitamisel keskkonnale põhjustatavat koormust, kuna ehituse käigus kaevatakse välja vähem pinnast ning puudub vajadus jääkide ladustamiseks ja hilisemaks asendamiseks uue täitepinnasega. Samas, seoses töömahtude suurenemise ja tööde ümberkorraldustega 2014. aastal on suurenenud metalli (Pärnu mnt. trammiliini ehituse käigus utiliseeritavad kaevuluugid), asfaldijäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, betooni ja tellisejäätmete kogused.

Muud jäätmed

Eesmärgiga säästa looduslikke ressursse, jätkasime ka 2014. aastal paberi ja papi kogumist segaolmejäätmetest eraldi. Sellega võimaldame paberi ja papi edasist ümbertöötlemist ja taaskasutamist.

Paberikoguse vähendamiseks suurendasime 2014. aastal klientidele saadetavate elektrooniliste arvete osakaalu, täiustasime iseteenindust, läksime üle uuele elektroonilisele dokumendihaldussüsteemile ning kus võimalik, muutsime automaatseks kahepoolse printimise.

Biolagunevate jäätmete suurenemine on tingitud 2014 aastal avatud uue statsionaarse toitlustuskoha avamisega Paljasaare põik 14.

Tekkivate ohtlike jäätmete kogus on meil üldjuhul väike ning on peamiselt masinate ja seadmete hoolduse käigus tekkinud vanaõli ja õlijäätmed. Kuna 2013. aastal ei tühjendatud ohtlike jäätmete konteinereid, siis 2014. aasta kogustes kajastub ka 2013. aastal kokku kogutud ohtliku jäätmed.

Reoveesette taaskasutamine

Põhiosa taaskasutatud jäätmetest moodustas reoveesete. Reovee tehnoloogilise puhastusprotsessi käigus eraldatud toorsete kääritatakse vähemalt 15 päeva metaantankis temperatuuril 37°C. Kääritatud sete kuivatatakse tsentripressi abil kuni 30%-lise kuivainesisalduseni. Haljastumulla saamiseks jätkub protsess kuivatatud sette ja freesturba segamisega vahekorras 2:1. Seejärel segatakse seda Paljassaare ja Liikva kompostimisväljakutel ühe aasta jooksul vähemalt kolm korda, mille lõpptulemusena valmib haljastusmuld.

Analüüsime haljastusmulda vastavalt keskkonnaministri 30.12.2002. määruses nr. 78 välja toodud nõuetele neli korda aastas. Kõigi töödeldud reoveesette analüüsitulemustega ning kehtestatud piirväärtustega on võimalik tutvuda meie koduleheküljel www.tallinnavesi.ee.

Kokku on taaskasutatavate jäätmete osakaal tavajäätmetest sarnaselt eelmistele aastatele ligi 90%, kui arvestada nii reoveesette taaskasutamist kui partneritele üle antud jäätmeid.

Jäätmeload

Stabiliseeritud jäätmete, olmereovee puhastussetete ja biolagunevate jäätmete kohta on meil hetkel väljastatud üks jäätmeluba (Paljassaare) ja teine loataotlus (Liikva) on menetluses. 2014. aastal täitsime kõik sel hetkel kehtinud jäätmelubadega kehtestatud tingimused.

2013. aasta lõpuks oli Paljassaare kompostimisväljakule laoseisuks jäänud kokku 24 548 tonni settesegu, mis pärineb eelmiste aastate tootmisest. 2014. aasta jooksul müüdi sellest kogusest 23 834 tonni klientidele ning samal ajal toodi protsessist väljakule veel juurde 32 109 tonni setet. 2014. aasta lõpuks oli Paljassaare kompostimisväljaku laoseisuks jäänud alles 32 823 tonni settesegu, millest 7079 tonni stabiliseeritud jäädet ei kuulu praegu kehtiva loa järgi taaskasutamisele.

2014. aasta jooksul müüdi Liikva kompostimisväljakult klientidele kokku 8069 tonni mulda ning aruande perioodi jooksul toimetati protsessist väljakule juurde veel 2545 tonni setet. 2014. aasta lõpuks oli settesegu laoseis Liikva kompostimisväljakul kokku 0 tonni, st kõik on üle antud klientidele.