Reoveepuhastus

Puhastame Paljassaare reoveepuhastusjaamas keskkonnasõbralikke ja kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades Tallinnas ja selle lähiümbruses kanaliseeritud reoveed. Oleme pühendunud kõrgete standardite säilitamisele ja kõikidest Läänemerre juhitud puhastatud heitveele seatud normidest paremate tulemuste saavutamisele.

2015. aastal puhastas Paljassaare reoveepuhastusjaam 45 miljonit m³ reovett.

Puhastatud reovee kogus aastatel 2011-2015, milj m3

Merre juhitava heitvee kvaliteet on määratletud õigusaktidega ja vee erikasutusloaga nr L.VV/322982. Puhastusprotsessi tõhususe ning heitvee kvaliteedi hindamiseks jälgitakse reoainete sisaldust puhastusjaama sisenevas reovees ja väljuvas heitvees. Heitveelabor teostas 2015. aastal kokku ligi 47 000 proovianalüüsi erinevatest reoveepuhastuse etappidest.

Meile olulisteks reostusainete näitajateks on:

BHT₇ (bioloogiline hapnikutarve näitab hapniku hulka, mis on vajalik orgaanilise aine määratletud bioloogiliseks lagunemiseks 7 päeva jooksul);
KHT_Cr (keemiline hapnikutarve on orgaanilise aine lagunemise näitaja ja mõõdetakse hapnikutarbimisena kogu vees leiduva orgaanilise aine keemilise oksüdeerumise protsessis);
HA (hõljuvained näitavad vees leiduvate tahkete ainete hulka, mis jääb määratud suurusega sõelaavadega filtrisse);
N_üld ja P_üld (üldlämmastik ja üldfosfor on vees planktoni kasvu tõstvates toitesoolades leiduvad elemendid; kui toitesoolade kontsentratsioon on liiga kõrge, võib juurdekasv olla nii tugev, et tekib hapnikupuudus);
Naftasaadused (näitab kergete, näiteks nafta, ja raskete, näiteks masuudi, naftaproduktide kogust).

2015. aasta sissetuleva reovee kogus ja saasteainete sisaldus oli pisut kõrgem, kuid väljuva heitvee näitajad vastasid kõikidele nõuetele ning olid võrreldavad eelnevate aastatega.

Reoveepuhastusjaama sisenevad ja puhastist merre väljuvad saasteainete kogused aastatel 2011-2015, t/a

Keskmised reostusnäitajad väljuvas heitvees aastatel 2011-2015, võrrelduna seadusest tulenevate nõuetega ja helsingi hsy tulemustega, mg/l

Reoveepuhastusjaama puhastustõhusus aastatel 2011-2015, võrrelduna seadusest tulenevate nõuetega ja helsingi hsy tulemustega, %

Reoveelasud merre

2015. aasta jooksul olime viiel korral sunnitud paduvihma tõttu suuremate kahjude vältimiseks lühiajaliselt avama reoveepuhastusjaama avariiväljalasu. 2015. aastal juhiti otse merre sademeveega lahjenenud reovett (vahekorras 1/4) kokku 45 443 m³.

Bioloogilise puhastuse võimsust ületavate löökkoormuste tõttu juhtisime 2015. aastal süvamerelasu kaudu merre kokku 317 432 m³ tugevalt lahjendatud ja mehaanilise puhastuse läbinud reovett.

Reoveepuhastusjaama ülevoolud aastatel 2011-2015, tuh m3/a

Saastetasud

Vee-ettevõtjana peame tegutsema vastavalt väljastatud keskkonnalubadele ning maksma saastetasu, eesmärgiga ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju.

Saastetasude arvutus on määratud vee erikasutusloas ja keskkonnatasude seaduses ning kohaldub puhastatud heit- ja sademevees sisalduvatele saasteainetele konkreetsetel väljalaskudel. Arvesse võetakse nii konkreetse väljalasu suubla koefitsienti kui ka vastavust saasteaine piirväärtustele. 2015. aastal moodustas saastetasu saasteainete juhtimisest suublasse müüdud teenuste kulust 4,2%.