Keskkonnasaade “Jälg” keskendus puhta joogivee teekonnale

Tähistame novembris ligi sajandit veepuhastust ning keskkonnasaade „Jälg“ käis uurimas, milline on joogivee teekond Ülemiste järvest veepuhastusjaama ja sealt edasi tallinlaste kraanidesse.
- Joogivesi
- Ettevõte
Avaldatud 20. november 2026
Ülemiste järv on Eesti suuruselt neljas järv ning joogiveeallikaks ligikaudu 90 protsendile Tallinna Vee klientidest. Pinnavee kasutamine joogivee tootmiseks on maailmas tavapärane, eriti suuremates linnades. Veepuhastuse juhi Kristiina Sooviku sõnul on pigem erandiks riigid, kus kogu joogivesi pärineb puurkaevudest. Lähiriikidest võib näiteks tuua Leedu ja Taani.
Tallinlastel on vedanud, sest lisaks Ülemiste järvele toetab joogiveega varustamist ulatuslik pinnaveehaardesüsteem. „Ülemiste järv ei ole suur. See on tegelikult ainult kaks ja pool meetrit sügav,“ selgitas tegevjuht Aleksandr Timofejev. Seega saab vajaduse korral kanalite kaudu juhtida järve lisavett Soodla ja Paunküla veehoidlatest.
Kogu joogivee teekonna vältel Ülemiste järvest tarbija kraanini võetakse veest proove, mida laboris analüüsitakse. Vahel tuleb ka ette, et kinnistuomanikud pöörduvad Tallinna Vee poole, et veekvaliteeti kontrollida. "Tihti me aga leiame, et veevõrgus on vesi korras, aga probleem on just selle hoone ja kinnistusiseses veevõrgus ehk siis nendes torudes, mis maja sees on," rääkis veekvaliteedi spetsialist Lauri Liepkalns.
Koos „Jäljega“ uuriti lähemalt, millised puhastusetapid joogivesi läbib, kuidas on veepuhastus aastate jooksul muutunud, kuidas on joogivee tootmismahud ja ka elanike tarbimisharjumused muutunud, milliseid veeanalüüse Tallinna Vee laborites tehakse ning mille järgi kujuneb joogivee hind.
Vaata saadet järele SIIT.

