Sinu joogivee kvaliteet
Veekvaliteedist
Selleks, et kraanist voolav joogivesi oleks ohutu ja kvaliteetne, hoiame veekvaliteedil pidevalt silma peal. Joogivesi mõjutab meie kõigi tervist ja heaolu ning seetõttu ei jäta me midagi juhuse hooleks.
Tallinnas ja Harjumaal on ligikaudu 120 proovivõtukohta, nende hulgas lasteaiad, koolid, kodud ja ettevõtted. Need punktid on hajutatud üle kogu teeninduspiirkonna, et tagada täielik ülevaade vee kvaliteedist igas linnaosas.
Kõik analüüsitulemused on avalikult leitavad Terviseameti infosüsteemist. Oma kodulehel avaldame veepuhastusjaamast väljuva joogivee analüüsitulemused.
Mida joogivees analüüsime?
Veeanalüüsid annavad võimaluse saada ülevaadet vee põhinäitajatest, mis määravad joogivee ohutuse ja maitseomadused.
Meie analüüsitulemused kajastavad nii vee keemilisi kui ka mikrobioloogilisi näitajaid, samuti füüsikalisi omadusi, nagu värvus, hägusus, temperatuur.
Leiad siit infot nii vee kareduse, pH-taseme ja bakterioloogilise koostise kui ka selle kohta, kuidas vesi vastab joogiveele kehtestatud kvaliteedistandarditele.
Vee karedus
Vee karedus näitab, kui palju kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid vesi sisaldab. Joogivee karedusele ei ole kehtestatud piirnormi.
Kare vesi ei ole tervisele kahjulik, kuid võib mõjutada:
- katlakivi tekkimist,
- seebi- ja pesuvahendite kulu,
- kodumasinate tööiga.
Veepuhastusjaamast väljuva joogivee karedus muutub hooajaliselt, sõltudes Ülemiste järve veest. Talvel ja kevadel on vesi karedam, kuni 2,5 mmol/l. Suvel ja sügisel on karedusnäitaja madalam, alates 1,8 mmol/l.
Veekareduse näitajad
0…0,5 mmol/l
Pehme
0,5…1 mmol/l
Mõõdukalt pehme
1…1,5 mmol/l
Nõrgalt kare
1,5…2 mmol/l
Mõõdukalt kare
2…3 mmol/l
Kare
> 3 mmol/l
Väga kare
Kloor
Veepuhastusjaamas toodetud joogiveele lisatakse enne torustikku suunamist väike kogus kloori, et tagada vee puhtus ja värskus kogu selle pikal teekonnal tarbija kraanini.
Jääkkloori kogus joogivees on rangelt reguleeritud:
- veepuhastusjaamast väljuvas vees kuni 1 mg/l,
- tarbija kraanis kuni 0,5 mg/l.
Kloorilõhn või -maitse võib olla tundlikuma maitsemeelega inimesele vahel tuntav, kuid see ei tähenda midagi halba – pigem vastupidi, see näitab, et vesi on ohutu.
Soovitus
Kui kloorilõhn tundub tugev, lase vesi anumasse ja jäta see avatuna veidikeseks seisma. Kloor aurustub hapnikuga kokku puutudes.
Plii
Ühisveevärgi magistraaltorustikud Tallinnas on kas plastist, terasest või malmist – need on kaasaegsed ja ohutud materjalid.
Tina kasutamine veetorustike materjalina lõppes 20. sajandi alguses ning seda kasutati majaühenduste puhul üksnes osaliselt, samal ajal rajati majaühendusi nii terasest kui ka malmist. Valdav enamus Tallinna ehitistest ja torustikest on rajatud oluliselt hilisemal ajal, mil tina ei kasutatud enam ka majaühenduste materjalina.
Täpsed andmed vanade, enne 20. sajandi algust paigaldatud majaühenduste materjali kohta kahjuks puuduvad ja tihti selgub materjal alles kaevetööde käigus. Juhul, kui tuvastame veeavariitöid tehes mõne tinatorustikust majaühenduse lõigu, vahetame selle välja kaasaegsest materjalist veetorustiku vastu.
Mitmete proovide võtmise käigus on siiski selgitatud välja, et vesi tinatorustikus võib ületada pliile kehtestatud piirmäära vaid siis, kui vesi saab torustikus pikalt seista ehk ei leia kasutust.
Coli-laadsed bakterid
Üksikute coli-laadsete bakterite sisaldumine joogivees viitab eelkõige torustikus pikemalt seisnud veele.
Tegemist on indikaatornäitajaga ja sellise vee joogiks tarbimine ei põhjusta normaalse immuunsusega inimesel reeglina vaevusi.
Siiski soovitame igasuguse riski välistamiseks coli-laadsete bakterite leiu korral kraanivett joogiks tarbides seda eelnevalt keeta või ajutiselt kasutada pudelivett.
Kuidas veekvaliteeti parandada?
Loputamine ehk vee joosta laskmine on efektiivne meede kvaliteedi parandamiseks, sest see kiirendab vee vahetumist torustikus.
Selleks soovitame jätta kraanid lühiajaliselt avatuks ka torustiku kaugemates tarbimispunktides.
Ühtlasi tasub üle vaadata kinnistu veemõõdusõlm. Kui sinna on paigaldatud filtrid, siis vajavad need kindlasti aeg-ajalt hooldust või välja vahetamist.
| Näitaja | Ühik | Tulemus | Piirsisaldus | Hinnang |
|---|---|---|---|---|
| NäitajaÜldkaredus | Ühikmmol/l | Tulemus2,05 | Piirsisaldus | |
| NäitajaJääv karedus | Ühikmmol/l | Tulemus0,57 | Piirsisaldus | |
| NäitajaVaba kloor (jääkkloor) | Ühikmg/l | Tulemus0,80 | Piirsisaldus≤ 1 | |
| NäitajaÜldkloor | Ühikmg/l | Tulemus1,13 | Piirsisaldus | Hinnang |
| NäitajaPlii, Pb | Ühikµg/l | Tulemus< 0,05 | Piirsisaldus10 | |
| NäitajaColi-laadsed bakterid | Ühikarv / 100 ml | Tulemus0 | Piirsisaldus0 | |
| NäitajaEscherichia coli | Ühikarv / 100 ml | Tulemus0 | Piirsisaldus0 |
Milliseid mineraale leidub joogivees?
Tallinna kraanivee laboratoorsed analüüsid näitavad, et tarbides päevas kaks liitrit vett, saad:
- 13% päevas vajaminevast kaltsiumist,
- 5,2% vajaminevast magneesiumist,
- 1,1% vajaminevast naatriumist.
| Näitaja | Keskmine sisaldus joogivees | Keskmine sisaldus 2 l vees | Päevane keskmine tarbimissoovitus | % päevasest vajadusest |
|---|---|---|---|---|
| NäitajaKaalium | Keskmine sisaldus joogivees2,5 mg/l | Keskmine sisaldus 2 l vees5,0 mg | Päevane keskmine tarbimissoovitus3500 mg | % päevasest vajadusest0,1% |
| NäitajaKaltsium | Keskmine sisaldus joogivees67 mg/l | Keskmine sisaldus 2 l vees134 mg | Päevane keskmine tarbimissoovitus1000 mg | % päevasest vajadusest13% |
| NäitajaMagneesium | Keskmine sisaldus joogivees8,0 mg/l | Keskmine sisaldus 2 l vees16,0 mg | Päevane keskmine tarbimissoovitus300 mg | % päevasest vajadusest5,3% |
| NäitajaNaatrium | Keskmine sisaldus joogivees8,5 mg/l | Keskmine sisaldus 2 l vees17,0 mg | Päevane keskmine tarbimissoovitus1500 mg | % päevasest vajadusest1,1% |
| NäitajaMangaan | Keskmine sisaldus joogivees0,005 mg/l | Keskmine sisaldus 2 l vees0,010 mg | Päevane keskmine tarbimissoovitus3 mg | % päevasest vajadusest0,3% |
Milliste veekvaliteedi muredega meie poole pöördutakse?
2024. aastal pöördus joogivee kvaliteedi teemal meie poole 178 tarbijat. Pöördumised olid seotud peamiselt kloorilõhna või häguse veega.
Hägune vesi
Peale veetorustiku hooldustöid võib kraanivesi olla ajutiselt tavapärasest hägusem. Hägusus on põhjustatud torustikus liikuma hakanud setetest, mis on tavaline nähtus pärast veevõrgu läbipesu või remonti. Vee hägusus taandub peale lühiajalist loputust. Peale tööde lõppu loputatakse tänavatorustikke piisavalt ja analüüsitakse ka vee hägusust.
Kloorilõhn ja -maitse
Sügiseti, kui vee temperatuur langeb, võib kloorilõhna tunda pisut enam, kuna kloor püsib külmas vees kauem. Joogivee kloreerimine on harilik ennetav tootmistegevus, mis aitab säilitada mikrobioloogilist kvaliteeti veevõrgus.
Mõõdame kloori sisaldust linna erinevates piirkondades regulaarselt ning jääkkloori tulemused jäävad tavaliselt vahemikku 0,05–0,5 mg/l. Kõik kloori mõõtmistulemused jäid ka 2024. aastal joogiveele seatud normide piiresse.
