Tallinna Vesi logo

Laename looduselt, tagastame puhtalt

Joogivee tootmine

Puhta vee teekond sinu kraani

Joogivee tootmine

Et looduslikust veest saaks sinu kraanist jooksev kvaliteetne joogivesi, puhastame seda veepuhastusjaamas põhjalikult – see teekond kestab kokku 17 tundi. Seejärel liigub joogivesi pumpade abil torustikku ning jõuab iga linlase koju.

    Taastuvad veevarud

    Vajamineva vee ammutame loodusest


    • Tallinna peamine joogiveeallikas on taastuv pinnavesi ning pea 90% meie teeninduspiirkonna tarbijatest saavad oma joogivee Ülemiste järvest.

    • Soodla ja Paunküla veehoidlates on täiendavad veevarud, et vajadusel Ülemiste järve veemahtu suurendada ning seeläbi tagada joogivesi igal aastaajal.

    • Järvevesi juhitakse veepuhastusjaama, kus algab mitmeetapiline veepuhastus.

    Ülemiste veepuhastusjaam

    Eemaldame suurema orgaanika


    • Järvevesi läbib esimesena mehaanilise puhastuse. Võred eemaldavad veest kõrkjad, vetikad ja muu suurema prahi.

    • Mikrofiltrid, mis on peene kangaga kaetud pöörlevad trumlid, püüavad kinni loodusliku hõljumi.

    Ülemiste veepuhastusjaam

    Veekvaliteedi parandamine osoneerimisega


    • Järgmisena juhitakse vette osooni, mis hävitab haigustekitajad ja kahjulikud mikroorganismid. Osoneerimine aitab parandada ka vee läbipaistvust.

    • Osooni tootmiseks suuname ettevalmistatud õhu osoonigeneraatorites asuvatesse torudesse, kus elektripinge ja õhu koosmõjul tekib sõltumatu gaas, millest tekib osoon.

    • Osoon juhitakse kontaktbasseinidesse, kus see muudetakse imeväikesteks mullideks, et see seguneks veega võimalikult tõhusalt.

    • Osoon kogutakse kohe vee pinnalt kokku ning suunatakse lagundajasse, et see ei lekiks tootmisruumidesse ega keskkonda.

    Ülemiste veepuhastusjaam

    Allesjäänud osakeste selitamine


    • Pärast osoneerimist on vesi küll desinfitseeritud, kuid selles leidub ikkagi lahustunud osakesi, mis ei setti iseseisvalt. Settimise soodustamiseks kasutame keemilisi aineid – koagulanti ja flokulanti.

    • Koagulant muudab vees leiduvad osakesed suuremaks. Flokulant paneb need üksteise külge kleepuma.

    • Vesi juhitakse selitisse suunaga alt üles ning osakesed jäävad hõljuvasse kihti kinni. Kihti läbinud vesi juhitakse edasi kiirfiltritesse.

    • Kokku kogutud osakesed juhitakse seliti alumisse kambrisse ehk mudakogujasse. Sete vajub põhja ning see suunatakse kanalisatsiooni.

    Ülemiste veepuhastusjaam

    Kiirfiltrid püüavad kinni viimased osakesed


    • Kiirfiltrites on kasutusel erinevad materjalid nagu killustik, liiv ja antratsiit, mille ülesanne on kinni pidada viimased, imeväikesed osakesed.

    Ülemiste veepuhastusjaam

    Vee kvaliteedi säilitamine

    • Pärast filtreid liigub puhas vesi reservuaaridesse. Sellel teekonnal lisatakse ka väikeses koguses kloori.

    • Kloor aitab säilitada vee kvaliteeti torustikus ning hoiab vee värske kuni tarbijani jõudmiseni.

    • Jääkkloori kogus joogivees on rangelt reguleeritud ning tarbija kraanis võib seda olla kuni 0,5 mg/l.

    Veepumplad

    Vee liikumine veevõrgus

    • Ühisveevärgisüsteemi kuulub 22 veepumplat ja 49 põhjavee puurkaevpumplat, mis aitavad suunata vee läbi torustiku kodude ja ettevõteteni.

    • Pumplad tagavad piisava veesurve ning aitavad kaasa, et vesi jõuaks Ülemiste veepuhastusjaamast kaugematesse piirkondadesse ja ka hoonete kõrgematele korrustele.

    Veetorustik

    Varustame tarbijaid puhta joogiveega

    • Tallinnas ja selle lähiümbruses on kokku enam kui 1200 kilomeetrit veetorustikku, mille kaudu jõuab puhas joogivesi kõigi meie teeninduspiirkonna tarbijateni.

    • Igal aastal uuendame ja rajame veetorusid vastavalt vajadusele, et vähendada teenusekatkestustest häiritud tarbijate arvu ning kindlustada tõrgeteta ja kvaliteetne veevarustus.

    • Igapäevased veeproovid klientide kraanidest kinnitavad, et kraanivesi on väga kõrge kvaliteediga.

    Reoveepuhastus

    Vee teekond tagasi loodusesse

    Reoveepuhastus

    Paljassaare reoveepuhastusjaama jõuab Tallinnast ja selle ümbrusest pea poole miljoni elaniku reo- ja sademevesi. Igal aastal puhastame põhjalikult üle 50 miljoni kuupmeetri reo- ja sademevett, et hoida keskkonda ja Läänemerd.

      Reovee- ja sademeveetorustik

      Kanalisatsioon ja sademeveesüsteem


      • Kanalisatsioon kogub ja juhib ära reo- ja sademevee, et vältida selle sattumist loodusesse või elukeskkonda.

      • Tallinna vanemates linnaosades nagu Kesklinn ja Põhja-Tallinn on valdavalt ühisvoolne kanalisatsioon, kus sademevesi ja reovesi voolavad ühes torustikus. Uuematesse linnaosadesse on rajatud lahkvoolne süsteem, kus sademevesi ja reovesi on eraldatud.

      • Arendame Tallinnas sademeveesüsteemi, et käia kaasas muutunud kliimatingimustega. Lisaks sademeveetorudele rajame looduspõhiseid ja kombineeritud süsteeme.

      Reoveepumplad

      Reovee suunamine reoveepuhastusjaama

      • Ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub 181 kanalisatsiooni- ja sademeveepumplat.

      • Pumplad aitavad vältida üleujutusi ja kanalisatsiooni tagasivoolu ning tagavad reovee jõudmise puhastisse keskkonda kahjustamata.

      • Paljassaare asumis paikneb peapumpla, kuhu juhitakse kokku kogu Tallinna ja selle ümbruse reo- ja sademevesi. Vesi läbib peapumplas eelpuhastuse võred ja pumbatakse sealt edasi reoveepuhastusjaama.

      Mehaaniline puhastus

      Võtame välja suurema mustuse ja prahi

      • Mehaanilise puhastuse eesmärk on reoveest välja võtta praht, liiv, pinnale kerkivad õlid ja rasvad ning suuremad settivad osakesed.

      • Mehaaniline puhastus koosneb võreseadmetest, liivapüüdjatest ja eelsetititest.

      • Aasta jooksul võtame reoveest välja rohkem kui 730 tonni prahti ja 200 tonni liiva.

      Aerotankid

      Bakterite töö reovees

      • Aerotankides toimub bioloogiline puhastus, milleks kasutatakse aktiivmudaprotsessi.

      • Aktiivmuda koosneb miljonitest bakteritest, kelle elutegevuse jaoks on vajalikud toitaineid, mida leiab reoveest: lämmastik ja fosfor.

      • Bakterid söövad õigetel tingimustel reoveest ära kõik üleliigse lahustunud reostuse ja paljunevad oma elutegevuse käigus.

      Järelsetitid

      Aktiivmuda eraldamine reoveest

      • Järelsetititesse jõuab reovesi, mis sisaldab veel aktiivmuda. Seal aktiivmuda eraldatakse, et see ei jõuaks tagasi keskkonda.

      • Osa aktiivmudast pumbatakse tagasi aerotankidesse ja osa suunatakse settekäitlusesse.

      Biofilter

      Viimane reoveepuhastuse samm

      • Puhastatud vesi liigub edasi biofiltrisse, kus eemaldatakse mikroorganismide abil täiendavalt lämmastikku ja fosforit.

      Puhastatud heitvee pumpla

      Hoiame Läänemere puhtust

      • Põhjaliku puhastuse läbinud heitvesi pumbatakse 2,7 km kaugusele Läänemerre.

      Settekäitlus ja haljastusmuld

      Toodame reoveest elektri- ja soojusenergiat

      • Reoveepuhastuses tekkiv sete kääritatakse metaantankides, kus tekkinud biogaasist toodetakse koostootmisjaamas soojust ja elektrit.

      • See keskkonnasõbralikul viisil toodetud energia katab täielikult reoveepuhastusjaama soojusvajaduse ja ligi poole elektrivajadusest.

      • Kääritatud sete töödeldakse kvaliteetseks haljastusmullaks, mida pakume tasuta kõigile huvilistele.