Sademevesi ja põuaperioodid
Kliimamuutustest tulenevad mõjud sademeveele
Peamised kliimamuutuste mõjud, millega arvestama peame, on pikemad põuaperioodid, aga ka intensiivsemad sajuhood. Eriti sademerohked äkksajud mõjutavad linnakeskkonda ning tekitavad üleujutusi, pinnase erosiooni ja põhjustavad suurt koormust reoveepuhastusjaamale.
Kust algab tulevikukindlus meie jaoks?
Tallinn on jagatud lahkvoolse ja ühisvoolse kanalisatsiooniga piirkonnaks.
- Ühisvoolses piirkonnas juhime sademevee koos reoveega ühisesse torusse ning suuname reoveepuhastusjaama.
- Lahkvoolses piirkonnas juhime sademevee eraldi torusse ja see jõuab enamasti merre.
Lahkvoolse kanalisatsiooni rajamine linnas on väga oluline, et vältida suurte vihmahoogude korral üleujutusi ja liigset koormust reoveepuhastusjaamale.
2026. aastal hõlmavad Tallinna Vee suuremad ehitustööd uute sademeveesüsteemide rajamist, mis aitab vähendada üleujutusohtu linna eri piirkondades.
Rajame strateegilised sademevee eelvoolud järgmistele tänavatele:
- Lauteri tänav
- Rävala puiestee
- A. Laikmaa ja Maakleri tänav
- Sõle tänaval (Kolde–Kaera lõigul) ja Auna tänaval (Aru–Sõle lõigul)
- Kolde puiesteel (Ehte–Sõle lõigul)
- Paldiski maanteel Merelahe tee ja Mooni tänava vaheline lõik
Lisaks torustikule vajame Eestis rohkem kohti, kus sademevett üleujutuste vältimiseks hoiustada ja võimalusel kasutusele võtta, et olla valmis pikemateks põuaperioodideks.
Rohelised sademeveelahendused
Suurte hoovihmade ajal, kui sademevett üldjuhul enne suublasse juhtimist ei puhastata, jõuavad otse keskkonda saasteained, nagu rehvi- ja asfaldipuru. Samuti on probleemiks erakordsed sajud, mil ärajuhitava vee hulk ületab torustike hüdraulilist võimsust, tuues kaasa üleujutusi tänavatel.
Seetõttu loome koostöös Tallinna linnaga linnaruumi rohkem sademevee immutus- ja viibelahendusi, näiteks tiike ja puhastuskomplekse ehk biolodusid. Sademevee viibetiigid, haljasribad jms tagavad selle, et vesi juhitakse tänavatelt kiiremini ära paduvihmade ajal. Samuti hoolitsevad need lahendused selle eest, et vihmasadude ajal loodusesse juhitaval veel oleks keskkonnale väiksem mõju.
Arengukava järgi peaksid rohelahendused enda alla võtma keskmiselt 11% Tallinna tänavate valgala pindalast.
Näiteks rajame Põhja-Tallinnasse Lahepea tänava piirkonda esimest omataolist mereäärset settetiiki, mis aitab hakkama saada suurenenud sademete kogusega. See kogub ja puhastab sademevee enne merre suunamist. Nii hoiame Läänemere puhtana.
Mida kinnistu omanik saab teha?
Soovitame kaitsta oma vara tugevate vihmasadude korral. Kui lühikese aja jooksul sajab maha suur kogus vihma, võivad linnatänavad üle ujutada. Sellistes olukordades on oluline ennetada veekahjustusi ja kaitsta oma kinnistut.
- Paiguta veekahjustustele tundlik vara, nt tehnika ja seadmed, mööbel ja muu väärtuslik, veepiirist kõrgemale.
- Sulge hoonest väljuvad kanalisatsioonitorud, et vältida vihmavee tagasivoolu linna kanalisatsioonisüsteemist hoonesse.
Kogu oma kinnistul sademevett
Kinnistuomanikud saavad kaasa aidata ja vähendada linna sademeveesüsteemide koormust, luues oma kinnistule lahendusi sademevee kogumiseks.
Sellisteks lahendusteks võivad olla nii lihtne veemahuti kui ka põhjalikum sademevee kogumissüsteem.
- Kõige odavam ja lihtsam lahendus sademevee kogumiseks on tavalise veemahuti soetamine ja selle ühendamine vihmaveerenniga. Sealt saab võtta vett taimede kastmiseks.
- Muru kastmiseks tuleks aga rajada juba põhjalikum kogumissüsteem. Saadaval on nii maapealsed kui ka maa-alused mahutid, mis on varustatud filtersüsteemiga ning mille külge saab paigaldada kastmiseks mõeldud pumba.
- Sobiva maa-ala ja pinnase olemasolul on üheks vihmavee kogumise võimaluseks kaevata aeda tiik. Sinna koguneb vesi aja jooksul ise sisse.
Kui kogud oma kinnistul vihmavett ja kasutad seda kastmiseks, siis aitad joogivett põuastel perioodidel kokku hoida. Eriti oluline on see nendes piirkondades, kus joogivett ammutatakse põhjaveekihtidest.
Sademevee ärajuhtimine
Sademe- ja drenaaživee oma kinnistult kanalisatsioonitorustikku juhtimine ei ole lubatud.
Kui tänaval on olemas sademeveesüsteem või ühisvoolsed torustikud ning on soov oma kinnistule sademeveekanalisatsioon ehitada, siis alusta tehniliste tingimuste taotlemisest.
Mida me kõik teha saame, et joogiveevarusid hoida?
Kuigi Eestis ületavad sademed aurumise, avaldavad suvised pikemad põuased perioodid mõju meie joogiveevarudele.
Mitu kuiva suve järjest võivad tekitada olukorra, kus valgaladel olevates veehoidlates veetasemed ei taastu ja võib tekkida veepuudus. Seetõttu tuleks eriti suvisel ajal kasutada joogivett säästlikult.
Soovitused vee säästmiseks
Soovitame aiapidajatel koguda ja kasutada muru ja taimede kastmiseks eelkõige vihmavett, mis on kõige keskkonnasäästlikum lahendus. Kogutud vihmavett võib kasutada ka mujal, kus pole vajadust kulutada kõrge kvaliteediga joogivett, nt autopesuks.
- Kui vihma pole pikalt sadanud ning kasutad joogivett kastmiseks, väldi hommikul kellaaega 7–10 ja õhtul vahemikku kella 17–23. Sel ajal on veetarbimine suurem ja intensiivne veekasutus võib tekitada surveprobleeme.
- Parima kastmistulemuse annavad just hilisõhtused kastmised, sest nii ei aurustu vesi lõõmava päikese all kohe ära.
- Kasta taimede juuri, mitte lehti. Lehti kastes aurustub vesi kiiremini.
- Võimalusel eelista kastekannu automaatsele kastmissüsteemile ehk vihmutile.
