Tallinna Vesi logo

Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon

Kust algab kinnistu omaniku vastutus?


Tegutseme ööpäevaringselt, et korras taristu tagaks linnades ja valdades hea elu. Kinnistu omaniku rollis oled ka sina sellest osa.

Kinnistusisese ehk tarbimiskoha veevärgi alla kuuluvad kõik sinu kinnistul ja hoones asuvad vee- ja kanalisatsioonitorud ning veemõõdusõlm.

Hooldame ja korrastame oma teeninduspiirkonna tänavate all asuvaid torustikke kuni liitumispunktini. Sealt edasi vastutab veevärgi eest kinnistu omanik, kellega oleme sõlminud teenuslepingu, milles on alati toodud ka vastutusala piir.

Veemõõdusõlmes on meie vastutusel ainult veearvesti, ülejäänu eest hoolitseb kinnistu omanik.

Mis on liitumispunkt?


Liitumine on vajalik, kui kinnistul puudub vee- ja/või kanalisatsiooniühendus või kui kinnistu omanik soovib olemasolevaid ühendusi rekonstrueerida.

Liitumispunkt on koht, kus Tallinna Vee torustik ühendub kinnistu veevärgiga. See on tehniline ja juriidiline piir, mis määrab, kuidas jaguneb vastutus torustiku hoolduse eest.

  • Liitumispunktist kuni tarbijani (nt hooneni) vastutab torustiku eest kinnistu omanik.
  • Liitumispunktist väljapoole (ehk avalikus linnaruumis) vastutame meie.
  • Liitumispunkti täpne asukoht määratakse piiritlusjoonisega, mis on teenuslepingu lisa.
Kinnistusisese torustiku ehitamine või uuendamine
  • Kinnistusiseste vee- ja kanalisatsioonitorude ehitus või rekonstrueerimine algab tehniliste tingimuste taotlemisega ning nende alusel projekti koostamisega.
  • Täpsemad sammud olenevad sellest, kui suuremahulised on ehitustööd ning kas need hõlmavad ka liitumispunkti ehitamist.
  • Ehitustööd tuleb teha vastavalt meie tehnilistele nõuetele.
  • Kinnistusiseste torustike ehitamiseks võid pöörduda mõne meie partneri poole.
Sademevee kogumine ja ärajuhtimine

Kinnistu omanikud saavad kaasa aidata ja vähendada linna sademeveesüsteemide koormust, luues oma kinnistule lahendusi sademevee kogumiseks.


Kui on soov oma kinnistule sademeveekanalisatsiooni ehitada, siis tuleb alustada tehniliste tingimuste taotlusest.

Vee- ja kanalisatsiooniteenus


Selleks, et sinuni jõuaks joogivesi ja oleks võimalik reovett ära juhtida, tuleb kinnistu omanikul sõlmida teenusleping. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse kinnistu omanike, kinnistusraamatusse kantud valdaja(te) või korteriühistuga.

Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse puudumisel saab taotleda korraldatud purgimisteenust.

Enimlevinud mured vee ja kanalisatsiooniga

Veekvaliteet on muutunud

Kraanivee värvimuutus ja hägusus võivad tekkida pärast torustike ehitus- ja hooldustöid. Kui veesurve tase ja voolukiirus muutuvad, siis uhutakse sete torustike seintelt lahti.


  • Et hägusus kaoks, tuleb vett kraanist lasta senikaua, kuni see muutub ühtlaselt selgeks.
  • Kui piirkonnas tehakse torustike jääpesu, siis tuleb sulgeda hoone peakraan, mis aitab vältida setete sattumist kinnistu torustikku ja hilisemaid tõrkeid veevarustuses.

Kui sul tekib mure, kuna veehägusus ei kao, siis tasub esmalt üle vaadata veemõõdusõlm.


  • Kontrolli, kas filtrid on puhtad või kas mudakoguja pole umbe läinud.
  • Kortermajas selgita välja, kas probleem on kogu majas või ühes korteris. Viimase puhul on eelduslikult tegu kinnistusisese murega, mida saab lahendada meie sekkumiseta.

Kui vett pole pikemat aega tarbitud, on soovitatav lasta veel mõnda aega voolata. Seisva vee puhul võivad veekvaliteedis toimuda muutused, mis mõjutavad vee maitset, lõhna, selgust või mikrobioloogiat. Regulaarne vee liikumine aitab säilitada selle kvaliteeti.


  • Soovitame avada kauem kasutuseta seisnud kraanid ja lasta veel mõnda aega joosta, et värske vesi saaks asemele tulla.
  • Samuti tasub tühjendada pikalt kasutuseta seisnud soojaveeboilerid ning need vajadusel puhastada.

Tasub meeles pidada, et vana ja hooldamata torustik avaldab mõju veekvaliteedile.

Kindlasti vaata üle oma kinnistu veemõõdusõlm. Kui sinna on paigaldatud filtrid, siis tuleks neid kindlasti regulaarselt hooldada ja vajadusel välja vahetada.

Vett ei ole

Esmalt kontrolli ega tegu ei ole planeeritud veekatkestusega. Vaata kaarti

  • Igast planeeritud veevarustuse katkestusest ja selle kestusest teavitame klienti vähemalt viis päeva ette.

Kui planeeritud katkestusi sinu kinnistu piirkonnas ei ole, võib veevarustuse puudumise põhjuseks olla veeavarii.

  • Kinnistusisese torustiku veeavarii likvideerimine on kinnistu omaniku vastutus.
  • Kui tegu on meie halduses oleva toruga, siis likvideerime avarii võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 12 tunni jooksul.
  • Anna meile sellest teada avariitelefonil 626 2400. Enne helistamist tasub uurida, kas probleem esineb ka naabritel, või anda sellest teada korteriühistule.
Veesurve on nõrk

Nõrga veesurve korral kontrolli esimesena hoone veemõõdusõlmes veefiltrit või mudakogujat, kui see on paigaldatud. Kui kinnistu haldaja neid regulaarselt ei puhasta, siis koguneb neisse mustus, mis takistab veevoolu.


Kui surve on ka pärast puhastust nõrk, siis anna sellest teada meie infotelefonil 626 2200.

Reovee äravoolu probleemid
  • Kui tekib probleeme reovee äravooluga, siis tihtilugu on need seotud kinnistusisese kanalisatsioonitorustikuga.
  • Ummistuste vältimiseks on soovitatav teha survepesu iga 3–5 aasta järel.
  • Probleeme aitab vältida ka see, kui kanalisatsiooni ei visata asju, mis sinna ei kuulu. Näiteks lahustumatud paberrätid, hügieenisidemed, vatitikud jm.
  • Probleeme tekitab ka rasvane toit või kohvipaks. See ei pruugi küll kohe ummistust tekitada, kuid ajapikku koguneb ja settib rasv torustiku pöörangukohtadesse ja seintele ning muutub ühel hetkel läbimatuks.

Loe siit, mida ei tohi tualettpotti visata.

Et kraanist jookseks vett muretult, tuleb tähelepanu pöörata torustiku hooldusele.

Torustiku hooldus


Hooldame pidevalt oma haldusala torustikke ning aasta jooksul võtame üle 3000 veeproovi, et veenduda vee puhtuses. Tähelepanu tasub pöörata ka kinnistusisese torustiku hooldamisele, et ennetada ootamatuid veekatkestusi ja veekvaliteedi kõikumist.

Aja jooksul võib toruseintele tekkida biokile ja sete ning nendest lahtisaamiseks on vaja torustikke hooldada. Selleks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid, näiteks õhk-vesi hooldust ja jääpesu.

Alates 2023. aastast kasutame veetorustike hoolduses peamiselt jääpesu tehnoloogiat. Peseme jääga iga aasta umbes 150 km veetorusid.

Hooldusteenustest


Mida saab kinnistu omanik või veetarbija teha?

Vooluta ehk lase veel joosta

Kui vett pole pikemat aega tarbitud, on soovitatav lasta veel mõnda aega voolata.


Seisva vee puhul võivad veekvaliteedis toimuda muutused, mis mõjutavad vee maitset, lõhna, selgust või mikrobioloogiat. Regulaarne vee liikumine aitab säilitada selle kvaliteeti.

Paigalda tagasilöögiklapp

Kanalisatsioonist tekkivaid probleeme näeme ruumides, mis asuvad maapinna tasemest allpool. Peamiseks veaks on tagasilöögiklapi paigaldamine kogu hoone äravoolule. Sellega hoitakse küll ummistuse korral ära sissevool tänavatorust, kuid ülemistelt korrustelt tulev vesi siiski uputab ja toob kaasa ebameeldivusi.


Seega on kinnistu omaniku vastutus paigaldada allpool maapinda oleva kanalisatsioonisüsteemi kaitseks tagasilöögiklapp või siis peab reovesi olema üle pumbatud.


  • Tagasilöögiklapp ei ole kohustuslik vaid juhtudel, kui kinnistu kanalisatsiooniavad on paisutustasemest kõrgemal.
  • Tagasilöögiklappi peab vastavalt tootja juhistele ka hooldama.
Peseme jääga igal aastal umbes 150 km veetorusid. Foto: Raul Ollo

Veearvesti ja veemõõdusõlm


Alustasime kaugloetavate veearvestite paigaldamist korter- ja eramajadesse ning äriklientidele 2022. aasta lõpus ning kõik teeninduspiirkonna kliendid peaksid saama nutiarvesti hiljemalt 2026. aasta lõpuks.

  • Kortermajades paigaldame kaugloetava veearvesti üksnes hoone veemõõdusõlme.
  • Selleks, et nutiarvesti paigaldus sujuks ladusalt, peab veemõõdusõlm vastama nõuetele.

Loe veearvesti kohta rohkem siit.


Veemõõdusõlme kõige sagedasemad vead


Veearvesti saamiseks või vahetamiseks tasub majaomanikul üle kontrollida, kas veemõõdusõlm on nõuetekohane. Korras veemõõdusõlm aitab ka vähendada veeavariide tekkimise võimalust.

  • Kõige sagedamini puudub veemõõdusõlmedes seinale kinnitatud konsool ehk kandur.
  • Torud peavad olema seinale või põrandale jäigalt kinnitatud ning kõik kraanid töökorras.
  • Oluline on jälgida, et ühisveevärgi liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel poleks hargnemisi – näiteks veefiltrid tuleb paigaldada alles pärast veearvestit, hoone sisevõrgu poolele.

Veemõõdusõlme rekonstrueerimistööd tuleb tellida sanitaartehnilisi töid tegevalt ettevõttelt.

Kui veemõõdusõlm vajab suuremat remonti ja selleks on vaja vett sulgeda, tuleb see tellida vähemalt kaks tööpäeva ette infotelefonil 626 2200. Pärast tööde valmimist saada foto korda tehtud veemõõdusõlmest meiliaadressile tvesi@tvesi.ee.

Kokkuvõte


Kinnistusisene veevärk on liitumispunktist algav torustik ja sellega seotud seadmed, mis asuvad sinu kinnistu piires ja ühendavad hoone ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. See süsteem võimaldab sul kasutada kraanivett ja juhtida ära reovett. Kinnistusiseste torustike hoolduse ja korrasoleku tagab majaomanik.


Vesi on kadunud?

Vastame ööpäevaringselt avariitelefonil 626 2400.

Vaata kaarti

Sul tekkis küsimus?

Oleme sinu jaoks olemas.

Võta meiega ühendust