Reovesi ja kanalisatsioon
Kuhu läheb reovesi?
Laename vett looduselt ja toimetame selle tagasi loodusele. Puhtana.
Reovesi on kasutatud vesi, mis jõuab kanalisatsiooni kaudu Paljassaare reoveepuhastusjaama. Seal puhastatakse seda põhjalikult ning suunatakse lõpuks merre.
Kui märkad kanalisatsioonilõhna, aeglast äravoolu või muid tõrkeid, tuleb välja selgitada, kas probleem puudutab vaid ühte korterit või elamut või on probleem suuremas torustikus.
Kanalisatsioon linna all
Tallinna linna all liigub reovesi kanalisatsioonitorustikku, mida on peaaegu 1200 kilomeetrit. Vihmavesi suunatakse sademeveevõrgustikku – haldame üle 500 kilomeetri sademeveetorusid. Ühisvoolsesse kanalisatsiooni suunatakse nii reo- kui ka vihmavesi.
Üldjuhul on tarbija juurest väljuva kanalisatsioonitoru läbimõõt väike ning kui see on hooldamata, on ummistused kerged tekkima. Seega väikesest tõrkest võib alguse saada suurem probleem kogu süsteemis.
Võrdluseks, et suurima kollektortoru läbimõõt on 2,9 meetrit ning sügavaim asub enam kui 30 meetrit allpool maapinda.
Ummistused ja nende ennetamine
Ummistused tekivad, kui tualettpotti visatakse asju, mis sinna ei kuulu, nt toidujäätmed, salvrätikud, vatitikud ja muu.
Ummistused takistavad reovee edasivoolu torustikus ning seetõttu võib reovesi välja tungida kõige madalamatest kohtadest nagu keldrid ja kaevud. Ummistuste ja nende tagajärgede likvideerimine on kulukas ja aeganõudev.
Ummistuste vältimiseks on soovitatav teha ka iga 3–5 aasta järel survepesu.
Kui juhtub, et WC-pott on ummistunud, siis esimese päästevahendina kalla tualettpotti kuuma vett ning kasuta kummist pumpa. Spetsiaalsed puhastusvedelikud on küll tõhusad, kuid sisaldavad tihti väga mürgiseid kemikaale, mida ei ole alati võimalik reoveest lõpuni välja puhastada.
Kui kodused vahendid ei aita, siis võta ühendust professionaalse teenusepakkujaga, kes aitab ummistust likvideerida.
Mis ei kuulu WC-potti?
- Salvrätikud ja majapidamispaber
- Hügieenisidemed, tampoonid ja mähkmed
- Vatitikud
- Kondoomid
- Kommipaberid
- Suitsukonid
- Toidujäätmed ja rasv
- Ravimid ja kodukeemia
- Kassiliiv
Nipid kanalisatsiooni korrashoiuks
Ära viska toidujäätmeid kraanikaussi või WC-potti
Kuigi kohvipaks kraanikausis võib tunduda üsna süütu, siis kanalisatsioonisüsteemile see head ei tee. Toidujäätmed, eriti supp, kohvipaks ja toidurasv ning -õli koormavad puhastussüsteemi. Nende koht on biojäätmete konteineris või kompostris. Looduse hoidmise seisukohast pole köögi kraanikausis kasutatav prügihunt parim lahendus.
Selle asemel tuleks halvaks läinud toit visata biojäätmetesse või kompostrisse. Kui riknenud supp on liiga vedel, et seda biojäätmetesse visata, tuleks supipaks ja hangunud rasv eraldada ja alles seejärel supp kanalisatsiooni valada.
Aegunud ravimid vii apteeki
Ravimid sisaldavad kemikaale, mille sattumist looduskeskkonda tuleb vältida. Neid ei tohi visata kanalisatsiooni ega ka olmeprügisse, vaid tuleb tagastada apteeki, kus võetakse üleliigseid ravimeid tasuta vastu.
Kasuta keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid
Kodukeemia mõjutab nii selle tarbijaid kui ka looduskeskkonda. Et oma tervist ja loodust säästa, tasub eelistada looduslikke puhastusvahendeid. Kaasaegse tehnoloogia abil toodetud ökoloogilised puhastusvahendid on sama tõhusad nagu keemilisi ühendeid sisaldavad tooted, kuid nendest jääv keskkonnajalajälg on oluliselt väiksem.
Ohtlikud jäätmed vii jäätmejaama
Kui remondi käigus jääb üle värve või kemikaale, siis neid ei tohi visata prügikasti ega kanalisatsiooni, vaid need tuleb utiliseerida jäätmejaamas.
WC-pott ei ole prügikast
Vatitikkude, niiskete salvrätikute, hügieenitoodete, suitsukonide ega kassiliiva koht ei ole kanalisatsioonis, selline prügi tuleb visata prügikasti. Suitsukonid sisaldavad mürgiseid kemikaale ja lagunevad looduses aastaid.
Reoveepuhastus
Kodudes tekkiv reovesi sisaldab suures koguses saaste- ja toitaineid (eelkõige lämmastiku- ja fosforiühendeid). Need põhjustavad veekogudes veekvaliteedi halvenemist ja veeloomade elukeskkonna kvaliteedi langust, aga ka vetikate ja taimede ülemäärast kasvu, mis omakorda võib viia veekogu kinnikasvamiseni.
Läänemeri on reostusele tundlik veekogu ja me oleme võtnud eesmärgiks puhastada reovett võimalikult hästi ning seeläbi vähendada ja vältida saastet.
Kuidas me reovee puhtaks teeme?
Tallinna ja selle lähiümbruse reo- ja sademeveed juhime Paljassaare reoveepuhastusjaama. Puhastame reovett mehaaniliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt ning suuname heitveena Läänemerre. Meie puhastatud heitvee näitajad on ligi kaks korda paremad seadusega nõutud piirväärtustest.
Kas teadsid?
- Reoveepuhastusjaamas puhastame igal aastal 50 miljonit kuupmeetrit reo- ja sademevett.
- Reoveepuhastus võtab aega keskmiselt 24 tundi.
Purgimine
Kui kanalisatsiooniühendus puudub, siis on regulaarne purgimine hädavajalik, et vältida üleujutusi, ebameeldivat lõhna ja keskkonnakahju.
Mis on purgimine?
Reoveemahuti regulaarne tühjendamine, mis tagab, et kogunenud reovesi ja setteained eemaldatakse ohutult ning viiakse käitlemiskohta.
Tallinnas on kaks ametlikku purgimiskohta: Raba 44 ja Paldiski mnt 225. Mujale on Tallinna teeninduspiirkonnas purgimine keelatud.
Loe purgimise kohta rohkem siit
Kokkuvõte
Iga tarbija panus on oluline, et loodusesse tagasi suunatav vesi oleks võimalikult puhas ja et reoveepuhastusest jääks väiksem keskkonnajalajälg.
