Kuidas aiapidaja saab säästlikult vett kasutada?

Soovitusi vihmavee kogumiseks

Eestis on mitmeid piirkondi, kus põuaperioodil ei suuda puurkaevud ja veetöötlusseadmed liigkastmise tõttu piisavalt vett toota. Lisaks on puhastatud joogivee kasutamine muru kastmiseks väärtusliku loodusressursi raiskamine. Seega tuleb joogivett mõistlikult tarbida ning koguda kastmiseks sademevett. Viimast võib kasutada ka mujal, kus pole vajadust kulutada kõrge kvaliteediga joogivett. Näiteks tiigi täitmiseks või autopesuks. Siiski tasub arvestada, et kui hoone katus on asbestist või tõrvapapiga ülelöödud, siis kanduvad sealt vihmaveega kaasa ka mürgised ühendid.

Lihtne veemahuti või põhjalik kogumissüsteem?

Kõige odavam ja lihtsam lahendus sademevee kogumiseks on tavalise veemahuti soetamine ja selle ühendamine vihmaveerenniga. Nõnda saab vihmavett juhtida otse mahutisse. Mahutist on võimalik täita oma kastekannu ja sellega kasta taimi. Mahuti külge saab paigaldada kraani ja selle otsa ühendada vee transportimiseks vooliku. Tunniajase keskmise tugevusega saju korral koguneb näiteks 72 ruutmeetri suuruselt katusepinnalt umbes 1300 liitrit vihmavett. Seega peaksid mahutid olema piisavalt suured ja varustatud üleujutuse vältimiseks ülevooluga, mis juhib vee hoonest eemale. Mahutid on soovitatav paigutada varjulisemasse kohta ja pealt katta, et vähendada vee aurustumist.

Muru kastmiseks tuleks aga rajada juba põhjalikum kogumissüsteem. Saadaval on nii maapealsed kui ka maa-alused mahutid, mis on varustatud filtersüsteemiga ning mille külge saab paigaldada kastmiseks mõeldud pumba. Selliseid maapealseid mahuteid pakutakse mitmesuguse kujuga ning eri suuruses ja värvitoonis. Maa-alune sademeveemahuti kaevatakse maasse drenaažitorustiku äravoolukoha lähedale. Nii saab vihmavee suunata drenaaži kaudu otse mahutisse. Samuti valmistatakse lameda kujuga maa-aluseid mahuteid, mille paigaldamine ei nõua suuri kaevetöid. Sademeveemahutite eluiga on üle 70 aasta ja need on sisuliselt hooldusvabad.

Kõige universaalsem lahendus on sademevee kasutamine kinnistu reoveesüsteemis. Sedasi on võimalik kasutada kogutud vihmavett ka tarbeveena, näiteks tualetis. Süsteem koosneb kogumismahutist, filtrist, pumbast, nõuetele vastavast veemõõdusõlmest ja vee-ettevõtte poolt paigaldatud arvestitest. Sellise süsteemi väljaehitamiseks tuleb taotleda vee-ettevõttelt tehnilised tingimused, et ei tekiks olukorda, kus sademevesi satub ühisveevärgi võrku. Eestis on juba näiteid isegi kortermajadest, kus enam kui kolmandik ühistu poolt kasutatavast veest saadakse just sademetest.

Kuigi kogumismahuti soetamine või põhjaliku süsteemi rajamine eeldab investeeringuid, toob see pikemas perspektiivis kasu nii tarbijale kui ka keskkonnale. Enamlevinud süsteemide (kogumispaak ja tühjenduspump) soetamise ja paigaldamise maksumus jääb umbes 2000 euro piiresse.

Sobiva maa-ala ja pinnase olemasolul on üheks vihmavee kogumise võimaluseks kaevata aeda tiik. Sinna koguneb vesi aja jooksul ise sisse.

Nii-öelda kaks ühes lahendus on kasvukast. Tegemist on taimedele sobivat kasvusubstraati ja drenaažikihti sisaldava konteineriga, mille saab paigutada terviklahendusena kohe vihmaveetoru alla. Soojal aastaajal saab seal kasvatada ilutaimi. Kasvukast koosneb kuuest kihist: taimestik (tasub eelistada kohalikke ja ajutist üleujutust taluvaid taimi), filtreeriv pinnasekiht (jämedamast liivasest materjalist 750-1000 mm paksune kiht), üleminekukiht (100 mm paksune üleminekukiht või alternatiivina geotekstiil), drenaažikiht (kogub filtreeritavast pinnasekihist läbi imbuvat vett), perforeeritud torud (neid ei ole tarvis, kui vesi imbub olemasolevasse pinnasesse), ülevool (kui kast saab vett täis, juhitakse liigne vesi ülevoolutoru kaudu otse perforeeritud torudesse).

Sademete kogumine aitab linnaruumil toimida

Soovitame kõikidel oma klientidel koguda ja kasutada kastmiseks eelkõige vihmavett, mis on kõige keskkonnasäästlikum lahendus. Sademevee kogumine teeb head ka meie ühisele linnaruumile, sest linnas on suur osa pindadest vettpidavad – asfalt ja betoon – ning veel pole kuskile imbuda. Mida rohkem sademevett saavad inimesed ise koguda ja kasutada, seda vähem on vettpidavatest aladest tingitud üleujutusi ning samuti väheneb linnakeskkonnast tulenev reostuskoormus sademeveele ja veekogudele.