Sinu joogivesi

Kust tuleb joogivesi?

Joogivesi saab alguse loodusest. Täna saab ligi 90% meie teeninduspiirkonna tarbijatest oma joogivee otse pinnaveest ehk Ülemiste järvest. Ülejäänud 10% joovad piirkondlikku põhjavett.

Linlasteni jõuab joogivesi peamiselt Ülemiste järvest, mida toidavad Harju alamvesikonna jõed ja veehoidlad. Jägala, Pirita ja Soodla jõgi on osa suuremast veehaardesüsteemist, mis kannab hoolt selle eest, et Ülemiste järves oleks vett ka põuasel ajal.

Pinnaveehaare katab umbes 1800 ruutkilomeetrit ja hoiab linnaelu käimas.

Põhjavesi

Põhjaveest saab joogivee 10% meie klientidest, sh Nõmme, Merivälja, Tiskre ja Saue elanikud. Kasutame nendes piirkondades joogiveeallikana kambrium-vendi ja ordoviitsium-kambriumi veekihte, mis asuvad sügaval maa sees ning on seetõttu hästi kaitstud. Puurkaevud ammutavad vee 70–220 m sügavuselt.

Kambrium-vendi veekiht sisaldab rohkelt looduslikke mineraale, mistõttu tuleb sellest võetud vett enne joogiveevõrku suunamist tavaliselt filtrite abil töödelda. Filtreerimisel eemaldatakse veest liigne raud, mangaan ja ammoonium.

Mitmetes veepumplates kasutatakse täiendavalt UV-seadmeid, et kindlustada vee mikrobioloogilist ohutust ja ennetada võimalikke riske.

Radioloogilised kvaliteedinäitajad

Radioaktiivsete ainete sisaldus põhjavees sõltub otseselt vettandvate kivimite radioaktiivsusest. Enamasti mõjutab see kambrium-vendi põhjaveekihti.

Siiski muretsemiseks pole põhjust, sest seni läbiviidud riskihinnangud on näidanud, et joogivees esinevate looduslikku päritolu radioloogiliste näitajate tõttu haigestumine on ebatõenäoline (Allikas: Terviseamet).

Ettevaatuse printsiibist lähtudes pöörame põhjavee piirkondades rohkem tähelepanu erinevate veekihtide segamisele.

Pinnaveest pärineva joogivee korral radioloogilisi kvaliteedinäitajaid ei seirata, kuna teadusuuringud näitavad, et seal on looduslike radionukliidide sisaldus väga madal.

Loe veel Keskkonnaministeeriumi lehelt