Tallinna Vesi ühtlustab veeteenuse hinna era- ja äritarbijale

Tallinna Vee finantsdirektor Taavi Grööni sõnul on ettevõte alates 2010. aastast liikunud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses ette nähtud piirides era- ja äritarbija hindade ühtlustamise poole, mis saab nüüd lõpule viidud. Seaduse rakendussätte kohaselt tuleb vee-ettevõtjatel, kes on kehtestanud era- ja äritarbijatele erinevad hinnad, viia need võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlla ja ühtlustada täielikult hiljemalt 1. juuliks 2026. Hind muutub keskmiselt 2,5% võrra, tõustes eraklientide jaoks ja langedes enamiku äriklientide jaoks.

Tallinna ja Harjumaa eraklientidele jääb veeteenuse hind ka edaspidi üheks madalamaks Eestis. Keskmise leibkonna jaoks tõusevad kulutused veeteenustele vähem kui 2 euro võrra kuus. Kui Eesti inimesed maksavad veeteenuste eest keskmiselt üle 1% leibkonna sissetulekust, siis Tallinna Vee teeninduspiirkonnas moodustab veeteenuste kulu pärast muudatust keskmiselt 0,6% leibkonna sissetulekust.

Ka naaberriikide pealinnadega võrreldes on Tallinna elanike veeteenused odavamad. 1. juulist hakkab üks kuupmeeter vett maksma era- ja äritarbija jaoks 2,31 eurot. Näiteks Riias maksab vee kuupmeeter 2026. aastal kodumajapidamistele 2,67 ja Helsingis 3,72 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

Lisaks seadusest tulenevale veeteenuse hinna ühtlustamise kohustuse täitmisele tingis hinnamuudatuse investeeringute vajadus. „Hinnataotlus arvestab tänavuseks planeeritud investeeringuid, mis on vajalikud vee- ja reoveeteenuse kvaliteedi ning toimepidevuse tagamiseks ja keskkonna hoidmiseks,“ selgitas Gröön.

Gröön tõi välja, et muutuvkulude osakaal hinnamuudatuses on madalam, sest reoveepuhastusjaama rajatud koostootmisjaam võimaldab vähendada ettevõtte igapäevast elektrienergia kulu. „Tallinna Vee koostootmisjaama tulemuste põhjal planeerime sel aastal reoveepuhastusjaamas toota ligikaudu 10 GWh elektrienergiat, mis aitab meie muutuvkulusid kontrolli all hoida. Koostootmisjaam toodab kogu soojusenergia ja 60% elektrienergiast, mida reoveepuhastusjaam tarbib, ning see aitab hoida teenuse hinda tarbijatele madalamal kui see energia sisseostu juures oleks,“ lausus Taavi Gröön.

Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teeb toimepidevuse tagamiseks pidevalt investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse. „Näiteks kasutame torustiku puhastamisel innovaatilist jääpesu tehnoloogiat, mis on Eestis ainulaadne. Oleme juba ellu viinud ja planeerime järgmisi investeeringuid reoveepuhastusjaamas, mille eesmärk on tagada, et Läänemere kaudu keskkonda suunatav heitvesi oleks puhas ja vastaks kõrgetele kvaliteedinõuetele,“ lisas Gröön.

Maardu teeninduspiirkonnas on hinnatase tulenevalt tegevusmudelist erinev Tallinna Vee muust teeninduspiirkonnast. Maardus asuv taristu kuulub Maardu vee-ettevõttele ja Tallinna Vesi opereerib piirkonna taristut, makstes renti vastavalt Maardu vee-ettevõttega sõlmitud rendilepingule.

Reoveeteenuse osas minnakse 2026. aastal üle reostuskoormuspõhisele hinnastamismeetodile. Reoveeteenuse hind hakkab sõltuma kliendi poolt ärajuhitava reovee saastatuse tasemest ning hinna määramisel lähtutakse põhimõttest, et see, kes rohkem saastab, maksab kõrgemat hinda. Tallinna Vesi kontrollib pidevalt ühiskanalisatsiooni suunatava reovee kvaliteeti.

AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teenindab enam kui 25 000 kodu- ja äriklienti ning 500 000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades.