Lihtsustatud nõuded ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga liitumiseks Saue linnas

Lihtsustatud korras on Saue linnas põhjaveereostusega piirkonnas võimalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda eramajadega kinnistutel, millel paikneb kinnistu piirist kuni 1 m kaugusel kinnistu liitumiseks rajatud olemasolev joogivee maakraan või pimekorgiga suletud veetorustiku ots ning reoveekanalisatsiooni liitumiskaev või pimekorgiga suletud kanalisatsioonitorustiku ots.

Eramaja piirkogused:

• Joogivesi: 0,5 m3/ööp, 0,3 l/s.

• Reovesi: 0,5 m3/ööp, 1,5 l/s.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Tallinna Vee üldistest tehnilistest nõuetest, mis on leitavad SIIN.

Kinnistusisese veevarustuse rajamine

Ühisveevärgis tuleb tavaolukorras tagada minimaalne vabarõhk 240 kPa ning tulekahju olukorras minimaalselt 100 kPa. Veetorustik tuleb rajada hoone veemõõdusõlmeni de32 PE torustikust. Veetoru külge paigaldatakse signaalkaabel. Sisendtorustik tuuakse veemõõdusõlme lühimal trassil ja läbi hoone konstruktsioonide kaitsetorusse ehk hülssi. Hülss tuleb väljapool hoonet sulgeda veetihedalt.

Kinnistu veemõõdusõlm projekteeritakse hoonesse, sisendtorustikule lähima välisseina taha, sobivasse soojustatud ja valgustatud ruumi. Täpsemad nõuded veemõõdusõlme rajamiseks on leitavad siin. Sobiv veearvesti on DN20.

Kui kinnistul säilitatakse olemasolev puurkaev, siis on puurkaevu toitel kinnistusisest veetorustikku keelatud ühendada ühisveevärgi põhise veetorustikuga.

Kinnistusisese reoveekanalisatsiooni rajamine

Kinnistu kanalisatsioonisüsteem tuleb rajada de110 PVC torudest ja kindlasti lahkvoolne.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsiooni on rangelt keelatud. Selleks, et kinnistu saaks liituda ühiskanalisatsiooniga, peab olema eelnevalt rajatud või koos kanalisatsioonilahendusega projekteeritud kinnistu nõuetekohane veemõõdusõlm, sõltumata vee allikast. Kogumiskaev tuleb likvideerida.

Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kinnistu kanalisatsioonil allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevad reoveeneelud (äravooluavad ja restkaevud) peavad olema varustatud kaitseseadmetega uputuste ja tagasivoolu vältimiseks.

Tallinna Vesi ei ole vastutav paisutuskõrgusest allpool paiknevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest.

Liitumisel esitatavad dokumendid

Kinnistusiseste tööde lõpetamisel tuleb Tallinna Veele esitada digiallkirjastatud dokumendid tehtud töödest.

1. Kinnistusiseste torustike paigalduse teostusjoonis, sh likvideeritud torustikud ja kogumiskaev, mis tuleb edastada digitaalsel kujul L-EST97 koordinaatsüsteemis .dwg formaadis failis.
2. Survestusakt joogiveetorustiku hüdraulilise survekatse teostamise kohta lõigul kinnistu veemõõdusõlmest kuni ühisveevärgi liitumispunktini (maakraan) sõltumata torustiku pikkusest.
3. Kaetud tööde akt teostatud liitumistöö/renoveerimise kohta kinnistul.
4. Fotod olulistest sõlmpunktidest ja kaevudest:

• kanalisatsioonitorustiku ühenduskoht ühiskanalisatsiooniga;
• veetorustiku ühenduskoht ühisveevarustusega,
• kaevud kinnistul,
• paigaldatud torustike sisse- ja väljaviigud hoonesse,
• foto väljaehitatud veemõõdusõlmest.

Kinnistu tarnetorustike rajamine tänava peatorult koos liitumispunktidega

Kui kinnistule ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkte välja ehitatud ei ole, siis on Saue linnas põhjaveereostusega piirkonnas eramajadega kinnistutele võimalik liitumispunkte rajada ka lihtsustatud korras.

Kui tänaval paikneb peatorustik, on võimalik Saue valla nõusolekul ilma ehitusluba taotlemata rajada avariikaeveloa alusel tarnetorustikud koos liitumispunktidega kuni 1 m kinnistu piirist.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni peatorustiku olemasolu tänaval ja teiste kommunikatsioonide orienteeruvaid asukohti on võimalik kontrollida Maa- ja Ruumiameti avalikus kitsenduste kaardirakenduses.

Tänava peatorustikku lihtsustatud korras rajada ei ole lubatud.

Planeerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Tallinna Vee üldistest tehnilistest nõuetest, mis on leitavad SIIN.

• Vee tarnetoru rajada de32 PE materjalist ja kuni 1 m kinnistu piirist paigaldada liitumispunkt - maakraan. Peatoruga ühendamiseks kasutada võimalusel elekterkeevissadulat, mis võimaldab ühenduse teha surve all.
• Reoveekanalisatsiooni tarnetorustik rajada de160 PVC. Kontrollkaevust edasi kinnistu poole rajada toru otse ilma poognateta. Kui ühendus peatoruga tehakse kaevuga, siis paigaldada kuni 1 m kinnistu piirist kontrollkaev D200, kui pimeühendusega peatorul siis tuleb kinnistu piirile rajada D400 liitumiskaev.

Ehitamisel ja ehituse dokumenteerimisel tuleb järgida kõiki nõudeid, v.a tehniliste tingimuste taotlemine, projektile Tallinna Vee arvamuse küsimine ja ehitusloa taotlemine. Tallinna Vee kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks vajalik joonis tuleb esitada aadressile servituut@tvesi.ee. Jooniste näited sõltuvad maa omandist ja on leitavad SIIT.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkti ehitustöid tänaval võivad läbi viia vaid piisava pädevusega ja Tallinna Vee poolt hankemenetluses nõuetele vastavaks tunnistatud ehituspartnerid, kes taotlevad enda nimel vajalikud load, k.a avariikaevetööde luba.

Pärast liitumistaotluse esitamist Tallinna Veele korraldame liitumispunkti rajamiseks hanke pädevate ehituspartnerite vahel, mille võidab soodsaim pakkumine. Alternatiivselt võib liituja võtta ise meie dünaamilise hanke partneritelt pakkumised liitumispunkti ehitamiseks. Palume võtta minimaalselt kolm pakkumist.

Ehitaja küsib Tallinna Veelt täpsustavat infot torustike läbimõõtude ja sügavuse osas. Ehitaja veendub seejärel, et soovitud reoveekanalisatsiooni liitumiskaevu sügavust on võimalik rajada ning koostab vastava ehitustööde skeemi ja teavitab sellest Tallinna Vee poolset omanikujärelevalve tegijat.

Enne ehitustöödega alustamist peab ehitaja teavitama Tallinna Vett vähemalt 3 tööpäeva ette aadressil tvesi@tvesi.ee. Tallinna Vesi korraldab seejärel liitumispunkti ehitamisele ja selle liitmisele kinnistusisese torustikuga omanikujärelevalve teostamise. Tee-ehitusele korraldab omanikujärelevalvet Saue vald.

Kaevekoht tuleb ehitajal Saue valla erandloal taastada algselt freespuruga. Saue vald organiseerib tulevikus kaevekoha taastamise asfaltiga piisavas ulatuses.