Augusti ekstreemsed paduvihmad: Tallinn maandab üleujutusriski rohelahendustega

Kliimamuutustega kaasnevad intensiivsemad sajud on ajendanud linnaplaneerijaid ja vee-ettevõtteid rajama torustikku ning rohelahendusi ühendavaid sademeveesüsteeme, mis aitavad vihmavett tõhusamalt ära juhtida, ajutiselt koguda ja maasse immutada.

Kui kiiresti võib intensiivne sadu linnaruumi üle ujutada, näitas eelmise nädala torm, kui kohati sadas üle 100 mm vihma. Eriti hull oli olukord Läti ja Leedu pealinnades. Tallinn pääses seekord kergemalt.

Üks sajupäev võib anda suure osa kuu vihmast

Tallinnas langeb ligikaudu kolmandik aasta sademetest suvekuudele. Kõige rohkem sajab tavaliselt augustis, kui taevast langeb keskmiselt 85 mm vihma.

„Suvistele sademetele on iseloomulik väga suur varieeruvus. Ühes paigas sajab lühikese ajaga palju, samal ajal kui mõni teine piirkond jääb peaaegu kuivaks,“ selgitas keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Külli Loodla.

Loodla sõnul näitavad aga Tallinn-Harku ilmajaama andmed, et suvekuudel võivad üksikud sajupäevad anda väga suure osa kuu sademetest. Viimase 15 aasta jooksul on olnud keskmiselt kolm juhtumit aastas, mil ühe tunniga sajab vähemalt 10 mm vihma. Veel tugevamaid hoogsadusid, kus tunniga sajab vähemalt 20 mm, on samal perioodil olnud kokku viis. Suvekuude suurimad ööpäevased sajusummad jäävad vahemikku 50–81 mm. Rekordiline näide pärineb 30. juulist 2011, kui ühe ööpäevaga mõõdeti 81 mm vihma.

Tallinna Vee vee- ja kanalisatsioonivarade arendusjuhi Marti Vaksmanni sõnul arendab ettevõte sademeveesüsteeme järjepidevalt, kuid üleujutusriski ei saa vähendada üksnes torustikku laiendades.

„Tugevate sadudega toimetulek eeldab, et sademevee juhtimisega arvestatakse kogu linnaruumi planeerimisel. Torustik, haljastus ja vee ajutised kogumiskohad tuleb kavandada ühe tervikuna,“ ütles Vaksmann.

Torustik peab töötama koos rohelahendustega

Tallinnas on kasutusel nii ühis- kui ka lahkvoolne kanalisatsioon. Ühisvoolses süsteemis liiguvad reo- ja sademevesi koos reoveepuhastisse, kuid valingvihma ajal võib sinna jõuda rohkem vett, kui süsteem suudab vastu võtta. Seetõttu on linn ja Tallinna Vesi investeerinud viimastel aastatel just lahkvoolsete süsteemide rajamisse, et tagada paremini linnaruumi toimimise ka tugevate vihmade ajal.

Lisaks hoiab see ära olmereovee segunemise sadeveega ning sademevesi suunatakse eraldi torustiku, mis omakorda vähendab reoveepuhastusjaama koormust.

Ka lahkvoolse süsteemi läbilaskevõime on piiratud. „Sademeveega tekkivaid probleeme saab ennetada tõhusamalt ja väiksemate kuludega, kui kasutada lahkvoolset sademeveetorustikku koos sobiva rohelahendusega,“ märkis ta.

Maailmas on loodud sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks erinevaid lahendusi ning Eesti saab võtta eeskuju sarnase kliimaga Skandinaavia riikidest, kus rajatakse liigse vee kogumiseks kontrollitud üleujutusalasid, mahuteid ja tiike.

Vaksmanni sõnul vajavad ka Eesti linnad rohkem kohti, kus sademevett ajutiselt hoida ning võimaluse korral pikematel põuaperioodidel kasutada.

Esimene mereäärne sademevee settetiik

Sademevee viibetiigid ja haljasribad aitavad vett tänavatelt kontrollitult ära juhtida, ajutiselt hoida ja puhastada. Nii jõuab loodusesse puhtam vesi ning vihmasaju keskkonnamõju väheneb.

Torustikku ja roheala ühendav sademeveelahendus rajati Tallinnas juba 14 aastat tagasi. Järvevana teelt kogunev vihmavesi puhastatakse ning juhitakse Kadrioru pargi avatud kanalite kaudu merre.

Tänavu augustis aga avatakse Põhja-Tallinnas pealinna esimene mereäärne sademevee settetiik, mis vähendab ümbruskonna üleujutusriski ja puhastab vihmavett enne selle merre suunamist.

Vaksmanni sõnul on oluline roll ka kinnistuomanikel, kes saavad sademeveesüsteemide koormust vähendada, kui koguvad, immutavad või kasutavad vihmavett oma kinnistul. See vähendab vajadust mahukate ühissüsteemide rajamise järele ning muudab sademevee käitlemise soodsamaks.

Näiteks Oslos tuleb sademeveelahendused kavandada juba uusarenduse osana. Seetõttu rajatakse seal üha rohkem rohekatuseid ja -alasid ning maa-aluseid sademeveekollektoreid, kuhu kogutud vett saab põuaperioodil kastmiseks kasutada.

Artikkel avaldati Maalehes 25. augustil 2026, vaata siit.