Avaldatud 3. september 2026
Hoidiste valmistamise jäägid ummistavad majade torustikke
Eesti kodudes on alanud moosikeetmise, mahlapressimise ning aia- ja metsasaaduste hoidistamise hooaeg, mil tekib tavapärasest rohkem biojäätmeid. Tallinna Vesi tuletab meelde, et WC-pott ja kraanikauss ei ole toidujäätmete valamise koht, sest need ummistavad kodust torustikku, kortermajade ühistrasse ja koormavad reoveepuhastust.
- Keskkond
- Reoveepuhastus
Avaldatud 3. september 2026
„Hoidiste tegemise hooajal visatakse sageli kasutuskõlbmatud tomatid, kurgitükid, marjavarred, puuviljakoored ja muud hoidistamisel tekkivad jäätmed WC-potti ning moosi- ja mahlajäägid valatakse kraanikausist alla. Sellised biojäätmed võivad torustikku kinni jääda ja ummistuse põhjustada,“ selgitas Tallinna Vee reoveepuhastuse juht Priit Kappak.
Marjade, puu- ja köögiviljade puhastamisel, pressimisel ja keetmisel tekkivad jäägid tuleks panna biojäätmete konteinerisse või kompostrisse. Kui mahlajäägis on rohkelt viljaliha, tuleks see Kappaku sõnul sõela või marli abil kurnata. Viljaliha kuulub biojäätmete hulka, vedela osa võib väiksemas koguses kanalisatsiooni valada.
Kanalisatsioonile valmistavad probleeme ka muud toidujäägid. Kappaku sõnul on õli ja rasva valamine WC-potti või kraanikaussi kõige levinum ja ühtlasi kõige tõsisem viga. Toiduõlid ja loomsed rasvad vees ei lahustu. Torustikus jahtudes võivad need tahkuda või toruseintele ladestuda, moodustades kihi, mille külge jäävad kinni teised tahked osakesed.
„Nii võib aja jooksul tekkida suur, peamiselt rasvast koosnev klomp, mis takistab reovee liikumist. Ummistus võib tekkida nii koduses torustikus kui ka kortermaja ühistrassis,“ ütles Kappak.
Kanalisatsiooni ei kuulu ka kohvipaks, riis, pasta, köögiviljakoored, kartulipüree, paksud kastmed ega tükilised supid. Kui riknenud supp on biojäätmete konteinerisse panemiseks liiga vedel, tuleb esmalt eraldada supipaks ja hangunud rasv. Alles seejärel võib vedeliku väiksemas koguses WC-potti valada.
Samuti ei tohiks jahujääke kraanikaussi pühkida. Veega segunedes muutub jahu kleepuvaks massiks, mis võib kinnituda toruseintele, aeglustada veevoolu ja tekitada ummistusi. Liigne jahu tuleks majapidamispaberiga kokku pühkida ning panna biojäätmete konteinerisse.
Lisaks toidujäätmetele ei kuulu kanalisatsiooni vatitikud, niisked salvrätikud, hügieenitooted ega suitsukonid. Suitsukonid sisaldavad mürgiseid kemikaale ja lagunevad looduses väga aeglaselt.
Kappaku sõnul aitab jäätmete õige sorteerimine ennetada koduseid toruummistusi ja vähendada reoveepuhasti tarbetut koormust. „Iga inimese panus aitab tagada, et loodusesse tagasi juhitav puhastatud reovesi oleks võimalikult ohutu ja puhastusprotsessi keskkonnajalajälg väiksem.“
AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teenindab ligi 25 000 kodu- ja äriklienti ning ligi 500 000 lõpptarbijat.
