Kuidas kasta aeda põua ajal nutikalt ja vett säästes 

Tallinna Vee veepuhastuse juht Kristiina Soovik tuletab meelde, et joogivesi on hinnaline loodusvara. „Vesi on küll aiapidaja jaoks hädavajalik, aga seda tuleb kasutada säästlikult. Kastmisel tasub järgida kogenud aednike soovitust, et tähtis ei ole mitte kastmise sagedus, vaid see, kas vesi jõuab päriselt taime juurteni,“ selgitas Soovik.

Kasta varahommikul

Parim aeg kastmiseks on varahommik enne kella üheksat, sest siis on õhk jahedam ning vett aurustub mullapinnalt vähem. Nii saavad taimed end kuumaks ja päikeseliseks päevaks paremini veega varustada.

Keskpäeval kastmine ei anna head tulemust ja raiskab vett, sest suur osa sellest aurustub enne mulda jõudmist. Ainuüksi vihmuti võib 20 minutiga kulutada umbes 150 liitrit vett. Aiandusekspertide sõnul võib jaheda vee valamine kuumenenud lehtedele põhjustada taimedele temperatuurimuutusest tingitud stressi. Sobib ka õhtune kastmine, aga mitte taimede puhul, mis on vastuvõtlikud seenhaigustele – sellised on näiteks roosid.

Umbes 10 liitrit vett ruutmeetri kohta

Aianduseksperdid on välja toonud, et kõige levinum viga on sagedane, kuid liiga pinnapealne kastmine. Sedasi saab niiskeks vaid mulla pealmine kiht ja taime juurestik kasvab maapinna lähedale. Selle tagajärjel kuivavad taimed esimese tõsisema põuaga. Mõistlik on kasta harvem, kuid põhjalikumalt.

Taimed saavad üldjuhul piisavalt vett siis, kui ühe ruutmeetri kohta kasutatakse umbes 10 liitrit vett. Samuti tasub arvestada, et liivases pinnases vajavad taimed sagedamat kastmist kui savises või turbarikkas mullas.

Mullaniiskust on lihtne ka ise kontrollida. Selleks tuleb pista sõrm mulda. Kui niiskust on tunda kogu sõrme ulatuses, ei ole lisakastmine vajalik.

Kasta juuri, mitte lehti

Taim omastab vett juurte kaudu, mistõttu lehtede kastmisest on enamasti vähe kasu. Vesi tuleks suunata võimalikult juurte lähedale. Märjad lehed suurendavad taimehaiguste riski ning osa veest aurustub lihtsalt õhku. Kõige tõhusam on kasta otse juure ümbrust või kasutada tilkniisutussüsteemi ja leotusvoolikuid. Kõrgele õhku vett pritsivatest vihmutitest aurustub suur osa veest juba enne mulda jõudmist.

Niisutada tasub ainult taimede juureala, mitte nende vahele jäävat paljast mulda. Nii kasvab kuival pinnal ka vähem umbrohtu.

Juurdunud püsikud vajavad kastmist peamiselt pikema kuivaperioodi ajal. Enamasti piisab kord nädalas kastmisest, kuid enne tasub alati kontrollida mulla niiskust. Konteinerites kasvavad taimed vajavad sagedamat kastmist, sest nende muld kuivab kiiremini. Vee säästmiseks on neid kõige mõistlikum kasta kastekannuga.

Sooviku sõnul ei ole muru kastmine puhta joogiveega kuigi otstarbekas. Kollakaks tõmbunud muru pole vaja kasta, sest see taastub pärast põuaperioodi tavaliselt ise. Pigem tasub muru jätta põua ajal niitmata. Kuival perioodil ei ole soovitatav ka uut muru rajada, sest selle tärkamine nõuab palju vett. Vihmutid ja sprinklerid tuleks seada nii, et vesi langeks murule, mitte kõnni- või sõiduteele, kust see kasutult ära voolab.

Kogu vihmavett

Kristiina Soovik soovitab võimaluse korral kasutada kastmiseks kraanivee asemel vihmavett. Lihtsaim ja odavaim lahendus on veemahuti soetamine ja selle ühendamine vihmaveerenniga. Keskmise tugevusega tunniajase vihma ajal võib 70 ruutmeetri suuruselt katusepinnalt koguneda ligi 1300 liitrit vihmavett. Mahutist saab täita kastekannu või ühendada sinna kraani ja vooliku, et vett mugavamalt aias kasutada. Muru kastmiseks tasub maja drenaažitoru lähedale paigaldada maa-alune kogumismahuti, kust saab vett pumba abil kastmiseks võtta.

AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teenindab ligi 25 000 kodu- ja äriklienti ning ligi 500 000 lõpptarbijat.