Jood iga päev kraanivett? Vee-ekspert selgitab, mida see tegelikult sisaldab

Kuidas aga Tallinna kraanivett puhastatakse, mida see täpsemalt sisaldab ning mis annab kindluse, et kraanist tulev vesi on kvaliteetne ja ohutu?

Kas pudelivesi on kraaniveest kvaliteetsem?

Pudelivesi ei ole tervise seisukohast üldjuhul kraaniveest parem ja tavalise pudeli-joogivee puhul võib tegu olla ka töödeldud ühisveevärgi veega. Tasub ka teada, et kraanivee kvaliteeti jälgitakse regulaarselt, samas kui pudelivee kontrollimise sagedus ja ulatus võivad olla teistsugused. Lisaks vahetub suure tarbimisega linnades kraanivesi pidevalt, mistõttu jõuab see tarbijani üldjuhul värskemana kui pikemat aega pudelis seisnud vesi.

Tallinna kraanivesi sisaldab lisaks veele looduslikke mineraalaineid, mis mõjutavad selle koostist ja maitset. Enne tarbijani jõudmist läbib vesi mitmeetapilise puhastusprotsessi ning selle kvaliteeti kontrollitakse nii veepuhastusjaamas kui ka linnavõrgus.

Tallinna Vee veepuhastuse juhi Kristiina Sooviku sõnul sisaldab Tallinna kraanivesi looduslikult mitmeid mineraalaineid. Olulisemad neist on kaltsium ja magneesium, lisaks leidub väikestes kogustes kaaliumi, naatriumi ja tsinki. Need ained jõuavad joogivette loodusliku veeringe kaudu ning annavad veele iseloomuliku mineraalse koostise.

Soovik toob välja et veepuhastusprotsessi eesmärk on eemaldada soovimatud ühendid, mitte võtta veest ära kõike, mis seal looduslikult leidub. Veepuhastusjaamast väljuvas joogivees on kaltsiumi tavaliselt 60–90 milligrammi liitris ning magneesiumi 7–10 milligrammi liitris.

“Kui juua päevas kaks liitrit kraanivett, saab sellest umbes 13 protsenti päevasest kaltsiumivajadusest ja viis protsenti magneesiumi vajadusest. Naatriumi päeva vajadusest katab sama kogus ligikaudu ühe protsendi,” selgitab Soovik ning lisab, et suurem osa vajalikest mineraalainetest saadakse toidust, kuid joogivesi aitab samuti nende saamisele kaasa.

Kaltsium on vajalik muu hulgas luude ja hammaste normaalseks arenguks ning säilitamiseks, magneesium osaleb paljudes organismi protsessides, näiteks lihaste ja närvisüsteemi talitluses. Seega on joogivees leiduvad mineraalained osa igapäevasest mineraalainete vajadusest. Jaanus Terasmaa lisab, et vee koostis peegeldab maastikku ja pinnast, mille kaudu vesi on liikunud. Põhja-Eesti paealal lahustab vesi lubjakivi ja dolomiiti, sellepärast on meie vesi kaltsiumi- ja magneesiumirikas.

Mineraalainete sisalduse tallinlaste joogivees leiab siit.

Vee koostis võib Sooviku sõnul aasta jooksul mõnevõrra muutuda, sest Tallinna joogivesi pärineb valdavalt Ülemiste järvest ning seda mõjutavad mitmed looduslikud protsessid. Hooajalised muutused puudutavad muuhulgas vee karedust, kuid need on loomulikud ega tähenda iseenesest, et vee kvaliteet oleks halvenenud.

Mitmeetapiline puhastus tagab joogivee ohutuse

Enne kui vesi jõuab järvest klaasi, läbib see põhjaliku puhastusprotsessi, mille käigus eemaldatakse hõljuvad osakesed, vähendatakse loodusliku orgaanilise aine sisaldust, parandatakse vee värvust ja hägusust ning eemaldatakse mikroorganismid. Puhastusmeetodite eesmärk on tagada, et tarbijani jõudev vesi vastaks joogiveele kehtestatud kvaliteedinõuetele.

Ülemiste veepuhastusjaamas kasutatakse vee puhastamiseks muuhulgas ka kloori. Selle ülesanne on aidata hoida vesi puhas mitte ainult veepuhastusjaamas, vaid ka torustikus, mille kaudu joogivesi tarbijani jõuab. Kloori kogust jälgitakse regulaarselt ning kasutatakse seda ainult nii palju, kui vee kvaliteedi hoidmiseks vaja.

“Tarbijani jõudvas vees võib jääkkloori sisaldus olla nullist kuni 0,5 milligrammini liitris. Selle taset mõõdetakse nii veepuhastusjaamas kui ka jaotusvõrgus. Kontrollitud ja vajaduse järgi kasutatav desinfitseerimine aitab vähendada riski, et vesi saastub mikrobioloogiliselt pärast puhastamist,” selgitab Soovik.

Pudelivett eelistada pole põhjust

Jaanus Terasmaa peab oluliseks, et veepuhastuses kasutatavad meetodid oleksid tõhusad ja sobiksid konkreetse vee omadustega ja nii see Tallinna Vees tema arvates ka on.

Kristiina Soovik kinnitab, et Tallinna Vesi analüüsib Ülemiste järve ja veepuhastusjaama vett iga päev, et märgata muutusi ning vajadusel puhastusprotsessi kohandada.

Linnavõrgust võetakse aastas üle 3000 veeproovi enam kui 120 proovivõtukohas. Proove kogutakse eri tüüpi avalikest hoonetest ja kohtadest, sealhulgas lasteaedadest, haiglatest ja kaubanduskeskustest. Analüüsitakse muu hulgas mikrobioloogilisi ja keemilisi näitajaid, vee hägusust, värvust ning rauasisaldust. Lisaks Tallinna Vee enda kontrollile teeb joogivee üle järelevalvet Terviseamet, kes võtab samuti vajadusel veeproove.

Jaanus Terasmaa toob välja ka tulevikuohud – pinnavesi on kliima suhtes tundlikum kui põhjavesi. Nii meil kui Põhjamaades on viimastel aastakümnetel järvede ja jõgede vesi muutunud pruunimaks, sest valgaladelt jõuab vette rohkem orgaanilist ainet ja sademete kasv seda protsessi kiirendab. Ülemiste on madal järv ning soojad suved soodustavad seal vetikate kasvu. Mõlemad suurendavad puhastusjaama koormust. Kõige odavam veepuhastus toimub valgalal: mida vähem jõuab järve toitaineid ja orgaanilist ainet, seda vähem on hiljem vaja töötlust ja seda soodsamaks jääb vesi linnaelanikule.

Pinnavesi on samas jätkusuutlik valik, kuna on erinevalt põhjaveest kiiresti taastuv ressurss ning vee jätkuvuse seisukohalt on see väga oluline.

Kraanivesi on mugav ja keskkonnateadlik valik

Tallinna Vee kliendiuuringu järgi joob kraanivett 92 protsenti tallinlastest. Lisaks kodukranidele saab joogivett ka avalikest kraanidest, mida Tallinnas on kokku 80. Nende abil on puhas kvaliteetne joogivesi alati käepärast ka linnaruumis.

Kraanivee eelised on lisaks regulaarsele kvaliteedikontrollile selle kättesaadavus, värskus ja soodsam hind. Kraanivee joomine aitab vähendada ka ühekordsete plastpudelite kasutamist ning nendega seotud keskkonnajalajälge.

Nii Jaanus Terasmaa kui ka perega Tallinnas elav Urmas Sander kinnitavad, et joovad igapäevaselt kraanivett ning ei näe ühtegi põhjust eelistada pudelivett, kui kraanivesi vastab nõuetele ning maitseb hästi.

„Kraanivesi on sadu või lausa tuhat korda odavam kui poest pudelivett osta ning usaldan Tallinna vee puhastamise protsessi. Kraanivee kvaliteet ja selle tootmisprotsess on ilmselt rohkem kontrollitud kui pudelivesi ja pudelivee tootmine,“ ütleb Sander. Ta lisab, et tema peres võetakse kraanivett pudeliga kaasa ka kodust välja minnes ning et peab selle tarbimist praktiliseks valikuks.

“Pudeliveega kaasneb keskkonnamõju – pudelite ja korkide tootmine, transport ning pakendite käitlemine. Samuti taara koju vedamise vaev ja sellega hilisem jändamine,” selgitab Sander enda eelistusi.

Ka Jaanus Terasmaa märgib, et Eestis on pudelivee ostmine sageli tarbetu, sest paljudel juhtudel võib pudelivesi olla samuti sinna villitud kraanivesi. Tema hinnangul tasub seega eelistada kontrollitud allikast pärinevat kraanivett, mille kvaliteedi eest vastutab vee-ettevõte.

“Pudelivee asemel kraanivee eelistamine aitab vähendada nii plastijäätmeid kui ka vee tarbimisega seotud keskkonnamõju. Plastpudelist eraldub vette mikroplasti – mõnede uuringute järgi leidub ühes pudelis ligi veerand miljonit pisiplastiosakest. Pudeli tootmine, vee villimine ja transport nõuavad omakorda ressursse ning selle ostmine täiendavat väljaminekut,” toob teadlane sarnaselt Urmas Sanderiga välja põhjused, miks tasub eelistada kraanivett.