Reoveeproovid ja ülereostustasu
Miks võtame klientide reoveest proove?
Reoveeproovide võtmine on vajalik, et tagada keskkonnasõbralik veeringlus. Võtame klientide reoveest proove kanalisatsioonisüsteemi ja reoveepuhastuse tõhusaks toimimiseks.
Liigne reostus koormab reoveepuhastust ja suurendab ummistuste teket. Samuti kergitab keskkonnanõuete rikkumise ohtu ning tekitab terviseprobleeme.
Veeringlus mängib keskkonnamõju kujunemisel olulist rolli. Hoiame silma peal, et heitvee kvaliteet vastaks kehtivatele normidele või paremgi veel, ületaks neid.
Kellelt ja kuidas võtame reoveeproove?
Reoveeproovide võtmisele eelnevad sammud, millesse kaasame ka klienti.
Proovivõtukohad määrame riskianalüüsi järgi, võttes arvesse klientide tegevusalasid, nende tegevusest tulenevaid potentsiaalseid saasteaineid ning reoveekoguseid. See võimaldab meil tuvastada kohti, kus reovee kvaliteet võib vajada erilist tähelepanu.
Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee saastatust kontrollime meie ja tarbija vahel kokkulepitud liitumispunktist, teenuslepingus määratud kontrollkaevust või lähimast sobivast proovivõtukohast.
Tarbimiskoha kanalisatsioonitorule peab olema rajatud proovivõtukoht, näiteks liitumispunkti kanalisatsioonikaev või eraldi liitumistingimustes määratud proovivõtukaev. Kaevud peavad vastama kehtivatele nõuetele.
Enne proovivõttu võtab meie inspektor kliendiga telefoni teel ühendust, et kokku leppida proovivõtmise aeg. Kindlasti pakume võimalust viibida proovivõtmise juures.
Kliendi esindaja kohalolek ei ole kohustuslik, kuid see on soovitatav. Eelneval kokkuleppel kliendiga võime proovi võtta ka ilma kliendi esindaja kohaloluta.
Proovivõtmine toimub vastavalt kehtivale määrusele "Proovivõtumeetodid".
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
Mis saab, kui reovesi ületab piirnorme?
Kui saasteainete sisaldus reovees ületab lubatud piirväärtusi, siis vastutab selle eest klient, kes võib olla kohustatud tasuma piirväärtusi ületava reostuse tasu (edaspidi ülereostustasu).
See tasu aitab korvata norme ületavast reoveest põhjustatud kahjulikke mõjusid ning tagada puhastusprotsessi ja ühiskanalisatsiooni toimimise.
Kliendi territooriumil tekkinud kanalisatsiooniprobleeme kõrvaldame kliendi tellimusel ja kulul. Vajadusel saab pöörduda pädeva konsultatsioonifirma poole, kes aitab kanalisatsiooniga seotud küsimusi lahendada.
Reovee saastenäitajate piirväärtused
Muudatused reostuskoormuse arvestuses
Keskkonnahoid ja Läänemere puhtuse tagamine on meie ühine eesmärk. Seetõttu jõustuvad 1.07.2026 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja muudatused. Nende eesmärk on suunata kliente rakendama meetmeid, mis aitavad vähendada reostuskoormust. See toob kaasa puhtama reovee, vähem ummistusi torustikes ning parema teadlikkuse reovee keskkonnamõjust.
Olulisemad muudatused reovee reostuskoormuse arvestuses
- Uue põhimõtte kohaselt muutub ülereostustasu arvutamine detailsemaks, võttes arvesse ka kõigi reostusnäitajate piirnormide ületuse suuruse.
- Reostuspiirnormide ületamisel rakendub ülereostustasu, mis arvutatakse nelja viimase proovi aritmeetilise keskmise alusel.
Kalkulaatorit kasutades saate arvutada, kuidas mõjutab muudatus Teie ettevõtte reostuskoormuse arvestust ja ülereostuse tasustamist.
Täiendavate küsimuste korral võtke palun meiega ühendust: tvesi@tvesi.ee, 626 2200.
Kuidas arvestame ülereostustasu?
Reoveeproovi analüüside alusel
Täiendava tasuta võtame kliendi reoveest punktproovi ning kui mõne saastenäitaja sisaldus ületab piirväärtust, võime määrata ülereostustasu vastavalt reostusgrupile.
Arvestusperiood
Ülereostustasu rakendame alates proovivõtmisest kuni järgmise proovivõtuni, kuid maksimaalselt kuueks kuuks.
Ülereostustasu rakendamine
Kui esmane proov näitab ülereostust, anname kliendile võimaluse olukorra parandamiseks enne ülereostustasu rakendamist.
Järgnevate proovide tulemuste põhjal võime aga tasu juba rakendada.
Klient peab jälgima oma reovee koostist ja vajadusel kasutama meetmeid, et reovesi vastaks Tallinna Linnavolikogu kinnitatud eeskirjale.
Ülereostustasu arvutame arvestusperioodil kasutatud veekoguse ja kehtiva kanalisatsiooniteenuse hinna järgi.
Mis saastab reovett ja kuidas seda vältida?
Reoveesaastet on võimalik vältida ja leevendada, olles pidevalt tähelepanelik, näiteks valides keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid ja vajadusel kasutades õli- ja rasvapüüdureid.
Vaata täpsemalt, mis saastab reovett.
Happelisus/aluselisus (pH)
Liiga happeline või aluseline vesi kahjustab kanalisatsioonitorusid ning häirib bioloogilist puhastust.
Seetõttu tuleb vältida tööstuslike kemikaalide ja tugevalt happeliste või aluseliste ainete sattumist kanalisatsiooni ning vajadusel kasutada neutraliseerimisvahendeid ja -süsteeme.
Hõljuvained
Orgaanilised ja anorgaanilised tahked osakesed põhjustavad sageli (eriti koos rasvaga) torustike ummistumist, suurendavad pumplate hooldusvajadust ning koormavad reoveepuhasti mehaanilist puhastusetappi.
Seega tuleb jälgida, et kanalisatsiooni ei satuks liigselt tahkeid jäätmeid, nagu toidujääke, mulda, liiva, plasti jms.
Vajadusel tuleb kasutada kohtpuhasteid ehk settekaeve või filtri- ja eraldussüsteeme, mida on vaja ka nõuetekohaselt hooldada.
Biokeemiline hapnikutarve (BHT)
Kõrge BHT tähendab, et vees on palju lagundamist vajavat orgaanilist ainet.
Seega tuleb vältida toidujäätmete, rasvade ja muude orgaaniliste ainete ülemäärast sattumist kanalisatsiooni.
Keemiline hapnikutarve (KHT)
KHT mõõdab kogu oksüdeeritava orgaanilise aine sisaldust, sealhulgas ka seda osa, mida bioloogilised protsessid ei suuda lagundada.
Seega tuleb vähendada keemiliste ainete, lahustite ja orgaaniliste ühendite sattumist kanalisatsiooni.
Naftasaadused
Naftasaadused pärinevad peamiselt tööstusest ja tänavatelt, sageli autodest ja muudest masinatest, ning põhjustavad olulist keskkonnareostust ja häirivad reoveepuhastusprotsessi.
Seega tuleb kasutada konkreetsele vooluhulgale mõeldud õlipüüdureid, hoida sõidukid hooldatud ja lekkekindlatena ning vältida õlide ja kemikaalide sattumist kanalisatsiooni või tänavale (restkaevudesse).
Ulatusliku lekke korral tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit, kes vajadusel piirab reostuse levikut ning aitab reostust likvideerida. Ühtlasi palume ka meile sellest teada anda.
Rasvad (toiduõlid, vaigud, vahad jms)
Rasvad põhjustavad kanalisatsiooni ummistumist, häirivad bioloogilist puhastust ja suurendavad reoveepuhastamise kulusid.
Nende vältimiseks tuleb kasutada rasvapüüdureid ja mitte valada õli kanalisatsiooni. Suuremahuliste rasvajääkide korral tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Toitlustusasutustes tuleb rasvapüüdureid regulaarselt hooldada ja puhastada.
Oluline on pärast rasvapüüduri tühjendamist see kohe uuesti puhta veega täita. Rasvapüüdur peab olema piisava suurusega, sest mida rohkem on rasva või mida väiksem on püüdur, seda sagedamini tuleb seda puhastada.
Mõnel juhul on võimalik kasutada spetsiaalseid baktereid, kes rasva hulka vähendavad, kuid silmas peab pidama, et bakterid vajavad eluks sobivaid tingimusi ja aega ning ei kannata liiga kuuma vett ega desinfitseerimisaineid.
Fosfor (Püld) ja lämmastik (Nüld)
Need pärinevad enamasti pesuainetest, toidujäätmetest ja orgaanilistest väetistest ning viitavad liigsele orgaanilisele koormusele.
Seega tuleb kasutada lämmastiku- ja fosforivabu pesuvahendeid ning vältida toiduainete sattumist kanalisatsiooni.
