Avad kraani ja puhas vesi voolab – aga kas tead, kui palju tööd selle taga tegelikult on?

Tallinna Vee varahaldusdirektor Tarvi Thomberg selgitab, miks vajab veepuhastusjaam pidevat seiret, uuendusi ja investeeringuid.

Peaaegu sajand puhta joogivee nimel

Tänapäeval tundub puhta kraanivee olemasolu iseenesestmõistetav. Vett läheb vaja kohvi keetes, süüa valmistades, hambaid pestes ja kodu koristades. Harva mõtleme, kui pikk teekond tuleb Tallinnas läbida enne, kui Ülemiste järve vesi muutub joogikõlblikuks ja jõuab mööda torustikke kodudesse.

„Ülemiste veepuhastusjaam on valdavalt rajatud seitsmekümnendatel,” ütleb Thomberg. Jaama on aja jooksul uuendatud ning kaasajastatud – märkimisväärselt on arenenud protsessi juhtimine, automaatika ja infotehnoloogia. Ka laborite tehnoloogia on oluliselt arenenud, mis võimaldab seirata veekvaliteeti üha põhjalikumalt ning ühtlasi püstitada uusi nõudmisi veekvaliteedile.

Järvest joogiklaasi: 17 tundi puhastamist

Ülemiste järv on Tallinna peamine joogiveeallikas, kuid järvevesi ei ole veel joogivesi. Enne tarbijani jõudmist läbib see veepuhastusjaamas mitmeetapilise protsessi, mis kestab ligikaudu 17 tundi. Puhastatud vesi suunatakse pumpade abil mööda torustikku kodudesse ja ettevõtetesse. Piisava veesurve tagamiseks ning kaugemate piirkondade ja kõrgemate korruste varustamiseks kasutatakse veepumplaid.

Igal puhastuse etapil on oma ülesanne: eemaldada suuremad osakesed, silmaga nähtamatud saasteained ja mikroorganismid ning tagada, et vesi püsiks kvaliteetne ka pärast jaamast väljumist.

Igal aastal investeeritakse miljoneid eurosid

Veepuhastusjaama ei saa valmis ehitada ja seejärel aastakümneteks unustada. Igal seadmel ja tehnoloogilisel sõlmel on oma eluiga ning aja jooksul vajavad need hooldust, remonti, rekonstrueerimist või väljavahetamist.

Näiteks osooni tootmise ja kasutamisega seotud tehnoloogilise sõlme elueaks arvestatakse ligikaudu 25 aastat, torustikul olenevalt materjalist 60 kuni 100 aastat. Ülemiste jaamas võeti osoon kasutusele 1997. aastal ning nüüd ongi kätte jõudnud selle tehnoloogia uuendamise aeg.

Thombergi sõnul on osoonisõlme vahetamise projekt valmis ja hange käimas. Lähiaastatel plaanitakse uuendada ka mikrofiltreid ning lisada veepuhastusprotsessi uusi tehnoloogilisi sõlmi, sealhulgas flotatsioon, aktiivsüsi ja UV. Eesmärk on tagada joogivee kõrge kvaliteet ka tulevikus.

Tallinna Vesi on viimastel aastatel investeerinud aastas ligikaudu 50–60 miljonit eurot. Sellest üle 30 miljoni euro aastas on läinud torustikesse. Need summad hõlmavad ettevõtte taristut tervikuna, lisaks torustikele ka Ülemiste veepuhastusjaam ja Paljassaare reoveepuhastusjaam.

Tallinna Vesi haldab umbes 3000 kilomeetrit joogi-, reo- ja sademeveetorustikke ning kahte suurt puhastusjaama. Süsteemi töökorras hoidmine nõuab pidevat planeerimist ja investeerimist. Thombergi toob välja, et torustikke uuendatakse ligikaudu 40 kilomeetri ulatuses aastas, et vähendada purunemisi ning tagada vee kvaliteet ja teenuse toimepidevus.

Torustikud pole ainus kuluallikas. Investeeringuid vajavad ka puhastusjaamade seadmed, automaatika ja juhtimissüsteemid. Osa uuendusi ei pruugi tarbijale silma paista, kuid need aitavad vähendada rikete riski ja tagada, et vesi jõuaks kraani ka aastate pärast.

Ühe seadme vahetus on paljude spetsialistide ühine töö

Uue seadme paigaldamine või tehnoloogilise sõlme uuendamine ei tähenda pelgalt vana eemaldamist ja uue asemele tõstmist. Lahendus tuleb läbi mõelda, valida sobiv tehnoloogia, projekteerida ja kooskõlastada, arvestades kogu süsteemi toimimisega – et inimesed ei jääks veeta.

„Need on väga paljude osapoolte koostööd nõudvad projektid,” ütleb Thomberg ning täpsustab, et vaja on näiteks veetehnika-, ehitus-, mehaanika- ja elektriinsenere ning automaatika- ja IT-spetsialiste. Igaüks vastutab oma valdkonna eest, kuid lõpptulemus peab toimima ühtse süsteemina.

Koostöö on kriitiline ka väljaspool ettevõtet. Väljakutse on torustike uuendamine tänavate all, kus ruumi jagavad vee- ja kanalisatsioonitorud, elektri- ja sidekaablid, muud tehnovõrgud ning haljastus. Lahendus peab sobima nii olemasoleva taristu kui ka linna tulevikuplaanidega.

Seetõttu ei saa töid alustada kohe, kui mõte tekib. Investeeringud tuleb ette planeerida ning leida tehniline lahendus, mis võimaldaks teenust osutada võimalikult väheste katkestuste ja linna elu häirimata. „See vajab väga head koostööd ja kannatlikkust,” võtab Thomberg protsessi kokku.

Tehnoloogia peab arvestama ka tuleviku kliimaga

Veepuhastusjaama arendamisel tuleb mõelda nii tänastele vajadustele kui ka tingimustele, milles süsteem peab töötama aastakümnete pärast.

Kliimamuutused mõjutavad vee-ettevõtte tööd mitmel moel. Thombergi sõnul on selgelt näha valingvihmade intensiivsuse kasvu. Suur sademete hulk võib koormata kanalisatsiooni ja reoveepuhastusjaama, mistõttu ei piisa alati suuremate torude rajamisest. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kuidas linnas vihmavett kinni pidada ja selle äravoolu aeglustada. Selleks saab kasutada rohealasid, tiike ja muid sademevee ajutise kogumise lahendusi. Nii väheneb korraga puhastisse jõudva vee hulk ning taristul on lihtsam suurte sademetega toime tulla.

Joogivee tootmisel tuleb arvestada ka Ülemiste järve vee temperatuuri ja kvaliteedi muutumisega. Soojem vesi mõjutab looduslikke protsesse ja mikrobioloogiat ning võib muuta puhastamise tingimusi. Thombergi viitab, et seda pikaajalisi muutusi tuleb investeeringuid kavandades arvesse võtta ning valida võimalikult erinevate oludega kohanev tehnoloogiate kogum.

Insenerid ja veespetsialistid peavad pidevalt teadmisi täiendama ning hindama, kas olemasolevad seadmed vastavad tulevastele vajadustele. „Õigel ajal tehtud investeering aitab vältida olukorda, kus süsteemi tuleb uuendada alles siis, kui probleem on juba tekkinud,” selgitab Thomberg.

Töökindlus tähendab ka valmisolekut kriisideks

Vee-ettevõte peab arvestama ka olukordadega, kus mõni oluline süsteem lakkab töötamast. Näiteks võib tekkida ulatuslik elektrikatkestus või puhastusjaama osa vajada ootamatult remonti. Sellisteks juhtudeks valmistumine nõuab samuti investeeringuid.

Tallinna Vesi on investeerinud hädaolukorra puurkaevudesse ja reservgeneraatoritesse ning plaanib selles suunas tööd jätkata. Alternatiivsed veevarustuse ja elektriga varustamise lahendused aitavad tagada teenuse jätkumise ka ootamatu rikke või kriisi korral.

Töökindlus ei tähenda ainult seda, et seadmed töötavad tavapäraselt tõrgeteta, vaid ka valmisolekut olukorraks, kus tavaline lahendus enam ei toimi. Samuti uuendatakse taristu turvalisust, sealhulgas piirdeid, läbipääse ja turvasüsteeme. Joogivee tootmine on elutähtis teenus ning selle kaitsmine on osa vastutusest, mida tarbija enamasti ei näe.

Puhas joogivesi sünnib iga päev uuesti

Järgmistel aastatel plaanitakse Ülemiste veepuhastusjaamas uuendada mitu tehnoloogilist sõlme. Osoonisõlme uuendamise kõrval kaalutakse täiendavaid tehnoloogilis sõlmi, mis aitaksid tagada kõrge vee kvaliteedi ka muutuvates oludes. Samal ajal jätkuvad investeeringud torustikesse ja süsteemi kriisikindluse parandamisse.

“Taristut tuleb uuendada sellises tempos, et oleks tagatud tulevikukindlus, keskmine vanus ei kasvaks ning teenuse kvaliteet paraneks koos klientide ootustega. See eeldab pikaajalist plaani, eri valdkondade spetsialistide koostööd ja pidevaid investeeringuid,” võtab Thomberg uuenduste suuna kokku.

Artikkel avaldati Postimehes.